Öölaulupidu

Poisid käisid öölaulupeol. Nende päris esimene laulupidu. 

Kaarel sattus öölaulupeo vaimustusse juba paar päeva varem Tallinnas, kus vanaema ja tädi Liisi ilmselgelt tegelesid tema sellealase harimisega. 5 isamaalist laulugi oli ära tuvustatud. Igastahes sai Kaarlile üsna kiiresti selgeks, et sinna peole tuleb minna. See on ju pidu. 

Igastahes, kui lõpuks peo päev käes oli, siis lõunauinak veeres väga pärastlõunaseks ning lauluväljakule saabuti n-ö ahjukartul hambavahel ja padi kaisus. Ruudit jahmatas ka suur rahvahulk. Ta ei olnud ju nii palju inimesi ühes kohas ja veel korraga näinud. Ning asjaolu, et see rahvamass võib nii kõva häält teha oli ka üllatav. Aga pidu neile meeldis ja nii mõnegi laulu ajal oldi kaasa rokitud. Ruudi küll küsis issi käest üsna mitme laulu järel: "Kas me nüüd lähme koju?" ning lõbustas selle küsimusega läheduses istuvaid inimesi. 

Siiski nautisid poisid pidu. Ruudi lahkus suure väsimuse tõttu peo teises pooles, Kaarel pidas vanaemaga vastu lõpuni. 

Ja Kaarel sai uue laulu oma lemmiklaulude nimekirja - äraküpsetamise laul ehk siis tuntud ka kui "Sa ära jahtu".