Viirused ei ole üldse toredad loomad. Eriti need, mis seedetrakti ründavad. Aga no kuna üks selline viirus toodi Kaarlile lausa sünnipäevaks, siis kinki tagasi ei saa ju lükata.
Ööl vastu teisipäeva said siis emme-issi kingitust nautida. Rotaviirust. Kaarli okseralli kestis nii 18 tundi. Ei olnud just lõbus. Vedelik tuli igal kujul üles. Rääkimata sellest, et seda eriti vedelat tuli ka teisest otsast. Hommikul lendas pesumasinasse siis 3 komplekti voodipesusid. Kuid Kaarel on tubli. Jõi ilusti. Isegi kui ta selgelt enne teatas "Ei taha uua!", siis pakkumisel ikka jõi. Kui ta oleks saanud, siis kulistanuks korralikult, aga seda ei saanud emme-issi lubada. Eesmärk oli vaikselt juua, sest siis jäi jook sisse. Teisipäeva õhtul nõuti igastahes juba valjuhäälselt "Aiia!" (sai). Palavikuga sai ka maadeldud. Õnneks polnud palavik piisavalt visa ja viinapudel ning paratsetamooliküünlad olid tema jaoks liiga hirmutavad.
Nüüd ootame ja vaatame mida Ruudi asjast arvab. Kuigi kui ta oleks ka rota endale külge saanud, siis oleks see juba avaldunud. Pealegi, tark Internet teadis kirjutada, et nii väikesed üldiselt rotaviirust ei põe või põevad nii, et arugi ei saa. Aga see on ju "üldiselt". Eks näis. Pealegi oli terve eilse päeva Ruudil palavikupoisike seltsiks. Ehk see jääb ainsaks selliseks sümptomiks.
No comments:
Post a Comment