Hambaarst

Kaarel käis esimest korda hambaarstil.
Kaarel: "Emme oli mures mu ülemiste hammaste pärast ja selle pärast ta mu sinna viiski. Seal oli hästi palju tädisid ning üks suurem väike poiss ka. Pärast see poiss näitas mulle, et tal ka kikud tulevad. Aga tal tulevad juba jäävhambad.
Hambaarsti tädi oli hästi tore. Ma läksin tema järel täitsa ise sinna tuppa kuhu kutsuti. Aga kuna oli palju huvitavat, siis ma piilusin iga nurga taha ka. Sellepärast läks natuke aega pärale jõudmisega. Aga see tuba oli suur ja valge ning seal oli veel üks tädi. Emme tõstis mu toolile istuma ning tädi andis mulle ühe asja kätte. Peegel pidi selle asja nimi olema. Siis võttis hambaarst endale ka samasuguse peegli kätte ning tahtis mu kikusid vaadata. Ega ma ei tahtnud eriti näidata neid kikusid, aga lõpuks ikka näitasin. Arstitädi ütles, et mul on väga ilusad hambad. Ülemistel on lihtsalt emailikahjustus. Lisaks lubas tädi emmele tuua mingi geeli, et kikudele panna. Ja pesema peab ka hoolega. See pesemine mulle üldse ei meeldi. Aga nüüd peab vist ikka emme-issi korraldustele alluma hakata.
Muidu oli seal täitsa tore."

Talv

Küll see selleaastane talv on ikka külm, aga see eest ilus. Vahepeal oli lausa talve võlumaa - härmatand puud ja sillerdav päike, isegi ülemäära külm polnud (2 nädalat tagasi siis). Siis sai Kaarel ka korra kelguga pikema ringi sõita. Kelk on juba väärikas eas (emme vana puukelk) ning sellega ringi sõita on eriti uhke. Ainult jõeääres otsustas Kaarel veidi taevast vaadata ... või siis härmas oksi. Vahepeal nuuskis ka üks jalutav koer Kaarli üle.
Aga üks on kindel - 30 külmakraadiga õue just ei roni. -20 ainult häda korral. -15 juba täitsa mõeldav. Aga seda -15 kraadi annab vist oodata. Isegi ujuma ei saa ju sellise külmaga minna. Kaarel küll ilmselt suurima hea meelega läheks, aga emme ei ole millegi pärast nõus minema. Ta väidab, et külm on vankriga minna - tekkide arv ka ei pidavat lugema.

Pättus nr3

ehk kuidas Kaarel otsustas toidu valmimisprotsessi kiirendada.

Teeme siis lühidalt. Emme otsustas õhtuks hakklihakastet teha ning hakkliha sulatamise kiirendamiseks sai see hakkliha pistetud koos plastmasskausiga ahju sulatusrežiimile sulama. Emme keeras natukeseks selja ning toimetas edasi kuni tundis kahtlast lõhna ning Kaarel hakkas potiga kolistama. Kolistamine oli üsna ärev ning pilk "ma ei tea midagi". Vahepeal oli üks Pätu keeranud ahju nuppu (300 kraadi peale) ning ahjus olnud kauss koos hakkliha olid vahepeal kuju muutnud.
Kui pilt kunagi arvutisse jõuab, siis saab pättuse tulemus ka laiale ilmale vaatamiseks.

Täiendus: Nüüd siis pilt ka

Kadi

Juba ammu (kevadel) sai lubatud Kadi emmele, et läheme neile külla. Nüüd siis jõuti selleni. Pikalt planeeriti. Vahepeal oleks isegi õnnestunud Kadi sünnipäevale minna, aga siis, vahetult enne, oli just haigus külas ning sedasi see edasi lükkuski. Kadi on juba suur tüdruk 3-aastane.
Kuna Kadi kodu ei ole üldse kaugel, siis sai selkorral mindud kelguga. Esimesed 100 meetrit möödusid Kaarlile kilgates, sest toimus ju miskit uudset ja toredat.
Kadi juures oli täitsa tore - Kadi emme Mariken pakkus lihapirukat ja kohvi ning uued mänguasjad tundusid ka täitsa põnevad. Vähemalt need, mida Kadi suurest hirmust ja kadedusest käest ära ei võtnud. :D

Ega pilt polegi oluline, jutt on olulisem

Sõnavara täienes "sõnaga" ahaaa, mida kasutatakse iga lause lõpus - tavaliselt.

Põnev

Tänavalt koristati lund ära. Kaarlil oli väga põnev vaadata.

From Kaarli sebimistest

Täitsa uued gabariidid

Täna oli jälle kord perearsti üllatamiseks. Üllatatud sai teda uue oskusega - kõndimisega. Poisid ja suurt kasvu lapsed pidavat tavaliselt hakkama aastaselt ja vanemalt kõndima. Aga vot Kaarel ei ole tavaline suur poiss.

Gabariidid siis:
kerge kui udusulg - 12780 grammi
lühike kui päkapikk - 0,81m
tarkust on endiselt peas - 51 pügalat

Tipa-tapa vol 1

Väike näidis kõndimine:

Pikad pühad ja palju sünnipäevi

Eliisega mängimas

Ja saigi aasta vahetatud. Kaarel oli isegi nii tubli, et vaatas õues paugud ära. Muidugi ei osanud ta paukudest miskit arvata.
Kaarel: "Käisime issi sõbra juures. Seal oli kaks väikest tüdrukut (Amanda ja Eliise), kellega koos sai mängida, ning üks pikakõrvaline kutsu Villi (see tal hüüdnimi).

Järgmisel õhtul käisime jälle seal samas, sest issi sõbral oli sünnipäev. Siis oli seal teisi pisikesi ka - Tristan (oli vist) ja üks päris pisike Kristiina (9 päeva vana). Kristiina on ikka päris pisike veel ja ta on mul naabritüdrukuks ka."