"Kaarel on väga vahva poiss!" teatab rühmaõpetaja mulle. Küsisin see peale, et millega ta siis nüüd hakkama sai.
Õpetaja siis räägib: "Mina aitasin siin kellelegi saapaid jalga ja olin sedasi pepu taeva poole. Kaarel läks mööda ja teatas, et mul on ikka väga SUUR pepu. Ma ütlesin, et ei ole ikka suur. Väike on - nagu sääsel. Kaarel naeris see peale ja ütles, et sääsel küll nii suurt peput pole. See peab ikka mingi teine putukas olema."
Vot selline vahva poiss on see Kaarel.
