Just! Kaarel ongi juba 2-aastane. Mitte enam väga väike ja paljujõudev marakratt, kes on võimeline ka pükstest välja ronima tähelepanu saamiseks. Kui just püksi pole pissitud. Nüüd siis pisike kokkuvõte Kaarli oskustest-tegemistest ja natuke jaanuari lõpus toimunud sünnipäeva peost.
Alustame siis sünnipäevast. Sünnipäev sai peetud kahes jaos. Hea, et nii sai otsustatud, sest kõik korraga poleks Kaarli häärberisse ära mahtunud.
Laupäeval käisid külas onu Lehar perega ning Tartu vanaema koos onu Janiga. Kaarli eluolu võitlus keerles Herberti käest asjade ära võtmisega. Kusjuures asju ei võetud ära rapsides, vaid pehmelt ja tasakesi. Asjad saavad ju haiget kui neid rabinal ära võtta. Ja eks Kaarlil oli pisike kadeduse uss ka hinges.
Pühapäeval olid külas väiksed ja suured sõbrad. Ats-Oskar issiga, Emma ja Markus emme-issiga, Amanda ja Eliise emme-issiga ning tädid Evely ja Agney koos onu Otiga. Mõned üksikud eksemplarid külalistest olid kodus haiged ja ei saanud ühineda. Tore oli siiski. Kaarel esialgu ei saanud pihta, et miks talle asju tuuakse kotikesega, aga lõpuks läks nii julgeks ära, et juba ootas kingitusi. Kingitusi oli palju - raamatud, puzzled, joonistamisvahendid ja kõikse olulisem - AABITS.
Pühapäevase sünnipäevapeo mälestusse jääb ka lapsesuu.
Kaarel oli väsimusest juba eufoorias ning loopis naeru lagistades mänguasjakastist asju välja. Samal ajalüritas väike külaline Emma asju kokku korjata ning ilusti kasti tagasi panna. Kuna Emmale selline käitumine naljakas ei olnud, siis teatas tütarlaps surmtõsiselt: "See ei ole üldse naljakas!"
Sünnipäevatordilt küünalde puhumine
Nagu eespool sai mainitud, siis Kaarel püüab ohtralt tähelepanu. Küll kühveldab pliidi tuhaaugust tuhka välja (seda kusjuures üsna korrektselt kühvliga ja ämbrisse), puistab lillepotist mulda välja. Puhtust ta armastab muidugi ka - pihustiga pudelid on ta lemmikud. Suurimat muret teeb muidugi Kaarlile asjaolu, et kui ta üritab pihustada, siis pudelist ei tule midagi välja. (Olgu õnnistatud inimene, kes mõtles välja lukustatava pihusti - ütleb emme selle peale.) Kokkamine meeldib väga. Lemmik tegevus kokkamise juures on segamine. Kui keegi ta dialektist aru ei saa, siis on Kaarel väga oskuslik viipleja ning tehakse kiiresti selgeks, et ta segada tahab. Ning otseloomulikult on hoolika jälgimistöö käigus omastatud kalapuhastamiseks vajalik tarkus.
Paar pättust on Kaarel muidugi korda ka saatnud. Näiteks otsustati emme läpakale natuke juua anda. Tundub, et läpakal ikka oligi janu, sest pärast kuivatamisprotseduure läks ta isegi käima ja töötab edukalt. Kuigi klahvid on kohati tundlikumad või tuleb hoopis kõvemini vajutada.
Lemmiksöök - kala, kala ja veel kord kala. Aga asjajuures on ka konks. Igat kala ei sööda. Näiteks lõhekala ampsati korra, samas värskelt ahjust või grillilt saabunud ahvenat süüakse tulikuumalt ja suurtes kogustes. Kuigi ka lihtsalt liha on muutunud täitsa söödavaks roaks.
Väike kalafänn
Maailm jääks ilmselt seisma kui poleks mobiiltelefone, millega kordineerida kalade liikumist.
Kodusel kelgumäel saadakse ka tublisti hakkama. Eelmisel aastal nii väga ei tahetud mäest alla lasta, aga jaanuari lõpus valminud kelgumägi muutus kiiresti lemmikuks. Emme ei saanud kuhugi kaugele ära minna, sest nii pea kui oli liug tehtud, anti emmele käsk "Kelk!" ehk kelk stardipositsioonile ja "Kätu!" ehk aita nüüd mind sinna kelgule jälle.
Kelgumägede kuningas
Sõnavarast. Seda sorti vara täieneb iga päevaga. Ega keegi täpselt ei teagi kui palju sõnu ta oskab. Ta lihtsalt ütleb mõnikord väljendeid või sõnu, mida talle õpetatud pole. Näiteks üks õhtu lahkus issi toast ja Kaarel küsis ta käest mitu korda "Kuhu läed?". 2-sõnalisi väljendeid on teisigi - "anna pabe" (anna paber) on üks nendest. Aabits meil juba on, aga A täht sai selgeks enne aabitsa saabumist. Samuti on number 2 selge. Seda tänu põrandal olevale pehmele numbritega puzzlematile. Number 2 leitakse üles kalendrist, ajalehtedest, erinevatelt pakenditelt.
Väike assortii sõnadest:
ahv, ake (aken), püpi (küpsis), pabe (paber), hobu (hobune), patt (part), kana, pibu (tibu), katul (kartul), pude (puder), moo (moos), liha, kala, mää (lammas), õu (õun), p(l)ii (pliiats), naa (banaan), "bulla" ja "pessu" ja "vanni" on käibel erinevate pesemisvõimaluste kohta vannis, piilu (vannipart), naama (raamat), komm, konn, hüppa (hüppama) , tõmma (tõmba), pea (kasutatakse kui tahetakse kuhugi peale või midagi peale, näiteks tekk peale, tooli peale, saia peale juustu jne), poiss, juu (juust), sin (sink), kinnu (kinnas), aia (nii sai kui ka leib), äiki (päike), puu (nii elus puu kui ka puuhalg), katki (kui miskit katki või pliiats nüri), giga (segada/ma)
