23.2.11

Gabariidid - 2-kuune Ruudi

Ruudi käis "ülevaatusel" ja uued tehnilised gabariidid on:
pikkus 63cm
raskus 7,07 kilo
pea ümbermõõt 41 cm

Muidu oli perearst Ruudi kasvamisega täitsa rahul. Ainsana ei meeldinud pisikene spastilisus. Kui 3. elukuuks paremaks ei lähe, siis saadetakse Ruudi võimlema. Seni peab kodus pisikeste harjutustega algust tegema.

Pead hoiab Ruudi juba tublisti, koogab ja reageerib häältele. Lemmiktegevus on söömine.

Tädiga trepil istumas


See juhtus siis, kui tädi oli Tartus võistlustel. Ning Kaarel otsustas veidike kelmikas olla.

Kaarel arstil

2 aasta ja 22 päevasena on Kaarel 15,8 kilo kerge ja 90 cm lühike. Tarkust väga juurde pole tulnud ja perearsti rõõmuks on Kaarel oma kasvamisega jõudnud Eesti keskmiste graafikusse. Kaarlile väga meeldis seal arsti juures. Kõik, mida pereõde tema kallal toimetas, tehti tublisti kaasa. Kaalumine ja pikkuse mõõtmine - kõik ju nii põnev. Eriti põnevaks läks kui vaktsiinisüsti tehti. Ei ühtki piuksu ega kiuksu. Pisaraid ka mitte. Ilmselt ei olnud siis väga hullu. Ainult palaviku viskas õhtul üles ja lõpuks oli issi kaisus üks väike hunnik õnnetust.

Arstile ei meeldinud, et Kaarel kõnnib jalad natuke sisse poole, aga see ehk läheb mööda. Jaanuaris avastatud allergiale saime saatekirja. Allergoloog võtab meid vastu 7. juunil. (Lahedad järjekorrad, onju!?!?) Siiani oleme osanud toidusedelilt eemaldada nisutooted. Nahk läks pisut paremaks. Aga mitte päris. Ei oskagi nagu arvata, et mis veel põhjustab sellist meeldivust. Ilmselt tuleb apteegist see hormoonsalv jalgadel olevatele korpadele ära tuua. Saab neile vähegi leevendust ja sügelust ka maha.

15.2.11

Kaarel - 2

Just! Kaarel ongi juba 2-aastane. Mitte enam väga väike ja paljujõudev marakratt, kes on võimeline ka pükstest välja ronima tähelepanu saamiseks. Kui just püksi pole pissitud. Nüüd siis pisike kokkuvõte Kaarli oskustest-tegemistest ja natuke jaanuari lõpus toimunud sünnipäeva peost.
Alustame siis sünnipäevast. Sünnipäev sai peetud kahes jaos. Hea, et nii sai otsustatud, sest kõik korraga poleks Kaarli häärberisse ära mahtunud.
Laupäeval käisid külas onu Lehar perega ning Tartu vanaema koos onu Janiga. Kaarli eluolu võitlus keerles Herberti käest asjade ära võtmisega. Kusjuures asju ei võetud ära rapsides, vaid pehmelt ja tasakesi. Asjad saavad ju haiget kui neid rabinal ära võtta. Ja eks Kaarlil oli pisike kadeduse uss ka hinges.
Pühapäeval olid külas väiksed ja suured sõbrad. Ats-Oskar issiga, Emma ja Markus emme-issiga, Amanda ja Eliise emme-issiga ning tädid Evely ja Agney koos onu Otiga. Mõned üksikud eksemplarid külalistest olid kodus haiged ja ei saanud ühineda. Tore oli siiski. Kaarel esialgu ei saanud pihta, et miks talle asju tuuakse kotikesega, aga lõpuks läks nii julgeks ära, et juba ootas kingitusi. Kingitusi oli palju - raamatud, puzzled, joonistamisvahendid ja kõikse olulisem - AABITS.
Pühapäevase sünnipäevapeo mälestusse jääb ka lapsesuu.
Kaarel oli väsimusest juba eufoorias ning loopis naeru lagistades mänguasjakastist asju välja. Samal ajalüritas väike külaline Emma asju kokku korjata ning ilusti kasti tagasi panna. Kuna Emmale selline käitumine naljakas ei olnud, siis teatas tütarlaps surmtõsiselt: "See ei ole üldse naljakas!"
Sünnipäevatordilt küünalde puhumine

Nagu eespool sai mainitud, siis Kaarel püüab ohtralt tähelepanu. Küll kühveldab pliidi tuhaaugust tuhka välja (seda kusjuures üsna korrektselt kühvliga ja ämbrisse), puistab lillepotist mulda välja. Puhtust ta armastab muidugi ka - pihustiga pudelid on ta lemmikud. Suurimat muret teeb muidugi Kaarlile asjaolu, et kui ta üritab pihustada, siis pudelist ei tule midagi välja. (Olgu õnnistatud inimene, kes mõtles välja lukustatava pihusti - ütleb emme selle peale.) Kokkamine meeldib väga. Lemmik tegevus kokkamise juures on segamine. Kui keegi ta dialektist aru ei saa, siis on Kaarel väga oskuslik viipleja ning tehakse kiiresti selgeks, et ta segada tahab. Ning otseloomulikult on hoolika jälgimistöö käigus omastatud kalapuhastamiseks vajalik tarkus.
Paar pättust on Kaarel muidugi korda ka saatnud. Näiteks otsustati emme läpakale natuke juua anda. Tundub, et läpakal ikka oligi janu, sest pärast kuivatamisprotseduure läks ta isegi käima ja töötab edukalt. Kuigi klahvid on kohati tundlikumad või tuleb hoopis kõvemini vajutada.
Lemmiksöök - kala, kala ja veel kord kala. Aga asjajuures on ka konks. Igat kala ei sööda. Näiteks lõhekala ampsati korra, samas värskelt ahjust või grillilt saabunud ahvenat süüakse tulikuumalt ja suurtes kogustes. Kuigi ka lihtsalt liha on muutunud täitsa söödavaks roaks.

Väike kalafänn

Maailm jääks ilmselt seisma kui poleks mobiiltelefone, millega kordineerida kalade liikumist.



Kodusel kelgumäel saadakse ka tublisti hakkama. Eelmisel aastal nii väga ei tahetud mäest alla lasta, aga jaanuari lõpus valminud kelgumägi muutus kiiresti lemmikuks. Emme ei saanud kuhugi kaugele ära minna, sest nii pea kui oli liug tehtud, anti emmele käsk "Kelk!" ehk kelk stardipositsioonile ja "Kätu!" ehk aita nüüd mind sinna kelgule jälle.

Kelgumägede kuningas

Sõnavarast. Seda sorti vara täieneb iga päevaga. Ega keegi täpselt ei teagi kui palju sõnu ta oskab. Ta lihtsalt ütleb mõnikord väljendeid või sõnu, mida talle õpetatud pole. Näiteks üks õhtu lahkus issi toast ja Kaarel küsis ta käest mitu korda "Kuhu läed?". 2-sõnalisi väljendeid on teisigi - "anna pabe" (anna paber) on üks nendest. Aabits meil juba on, aga A täht sai selgeks enne aabitsa saabumist. Samuti on number 2 selge. Seda tänu põrandal olevale pehmele numbritega puzzlematile. Number 2 leitakse üles kalendrist, ajalehtedest, erinevatelt pakenditelt.
Väike assortii sõnadest:
ahv, ake (aken), püpi (küpsis), pabe (paber), hobu (hobune), patt (part), kana, pibu (tibu), katul (kartul), pude (puder), moo (moos), liha, kala, mää (lammas), õu (õun), p(l)ii (pliiats), naa (banaan), "bulla" ja "pessu" ja "vanni" on käibel erinevate pesemisvõimaluste kohta vannis, piilu (vannipart), naama (raamat), komm, konn, hüppa (hüppama) , tõmma (tõmba), pea (kasutatakse kui tahetakse kuhugi peale või midagi peale, näiteks tekk peale, tooli peale, saia peale juustu jne), poiss, juu (juust), sin (sink), kinnu (kinnas), aia (nii sai kui ka leib), äiki (päike), puu (nii elus puu kui ka puuhalg), katki (kui miskit katki või pliiats nüri), giga (segada/ma)

9.2.11

Ruudi 7 esimest elunädalat

Ei olegi jõudnud veel siia kirja panna Ruudi tegemisi ja toimetamisi. Aga nüüd üritame siiski järele jõuda.
Esimesed jõulud. Jõulud veetsime ilusti kodus. Kirjutati päev varem välja. Ja kui nüüd veidi mõelda, siis polekski me järgmisel päeval kuidagi koju saanud. Issi poleks autoga saanud meiel järele tulla, sest tormitüdruk Scarlet oli tänava nii ilusti lume alla matnud, sahka polnudki lootust nii pea kohata ja inimjõuga tänava puhastamine oleks võtnud terve igaviku. Aga järgmisel päeval käisime ikkagi haiglas kuulmistesti ja skriiningut tegemas. Ja jälle imestasid valves olnud ämmaemandad kui suur poiss Ruudi ikka on ja et emme pole üldse sellist laadi, et nii suuri lapsi sünnitada.
Esimene külaskäik. See sai toimuma veel esimesel elunädalal issi sõprade juurde aastat ära lõpetama. Kuna väljas oli üsna krõbe, siis Ruudi veetis 99% ajast toas. Seal ta otseloomulikult magas ning ei allunud ühelegi äratamise katsele.
Esimesed külalised olid Tartu vanaema ja onu Jan. Vanust sellel päeval nädal ja 1 päev.
Esimene aastavahetus. Sai ilusti ära saadetud tududes. Ei äratanud isegi väljast kostuvad paugud.
Esimesed külalised Tallinnast tulid 8. jaanuaril (Ruudil vanust 2 nädalat ja 3 päeva). Vanaema-vanaisa ja tädi Liisi. Tädi Liisi kippus imestama, et Ruudi nii palju magab. Tema tahab ikka "elusat" last sülle võtta. (Magav laps on siis "mitte elus" ;) )
Esimene palavik sai ka vapralt ära põetud.
Kuna jaanuar oli meeldivalt soe, siis sai jaanuari teises pooles üsna palju ka õues viibitud. Lühikestel jalutuskäikudel assisteeris käru lükkamist suurem vend.

4.2.11

Igasugu "toredad" viirused

Viirused ei ole üldse toredad loomad. Eriti need, mis seedetrakti ründavad. Aga no kuna üks selline viirus toodi Kaarlile lausa sünnipäevaks, siis kinki tagasi ei saa ju lükata.
Ööl vastu teisipäeva said siis emme-issi kingitust nautida. Rotaviirust. Kaarli okseralli kestis nii 18 tundi. Ei olnud just lõbus. Vedelik tuli igal kujul üles. Rääkimata sellest, et seda eriti vedelat tuli ka teisest otsast. Hommikul lendas pesumasinasse siis 3 komplekti voodipesusid. Kuid Kaarel on tubli. Jõi ilusti. Isegi kui ta selgelt enne teatas "Ei taha uua!", siis pakkumisel ikka jõi. Kui ta oleks saanud, siis kulistanuks korralikult, aga seda ei saanud emme-issi lubada. Eesmärk oli vaikselt juua, sest siis jäi jook sisse. Teisipäeva õhtul nõuti igastahes juba valjuhäälselt "Aiia!" (sai). Palavikuga sai ka maadeldud. Õnneks polnud palavik piisavalt visa ja viinapudel ning paratsetamooliküünlad olid tema jaoks liiga hirmutavad.
Nüüd ootame ja vaatame mida Ruudi asjast arvab. Kuigi kui ta oleks ka rota endale külge saanud, siis oleks see juba avaldunud. Pealegi, tark Internet teadis kirjutada, et nii väikesed üldiselt rotaviirust ei põe või põevad nii, et arugi ei saa. Aga see on ju "üldiselt". Eks näis. Pealegi oli terve eilse päeva Ruudil palavikupoisike seltsiks. Ehk see jääb ainsaks selliseks sümptomiks.