Lapsesuu

Kõlas uksekell. Poisid jooksid võidu ust avama. Peagi tuli Kaarel ukse juurest tagasi ja teatas emmele: "Sinu ÕDE tuli!"

Lapsesuu: ÕNN

Emme uuris Kaarli ja Ruudi käest, et mis on ÕNN.

Kaarel: "Õnn on see kui ma võidan midagi."
Emme: "Aga kas see on ka õnn kui sul kodus emme-issi olemas on?"
Kaarel mõtles natuke ja ütles nagu muuseas: "Ikka on."

Ruudi: "Õnn on see kui ma olen õnnelik."
Emme: "Aga millal sa oled siis õnnelik?"
Ruudi: "Siis kui sa mulle lõuna ajal lasteaeda järele tuled?"
Emme: "Aga kas see on ka õnn kui sul kodus emme-issi olemas on?#
Ruudi: "Ei!"
Emme: "Aga mis see siis on?"
Ruudi: "See on elu."

Spordipoisid

Poisid osalesid täna Twisteri jooksudes. Ruudi jooksis 4-aastastega 200 meetrit ja tuli täitsa tublisti kusagil keskmiste seas. Kaarel jooksid omavanustega 300 meetrit. Emme ootas finišis ja kui juba suurem osa oli finišis, siis Kaarlit ikka veel ei olnud. Kui emme kiikas veel raja poole, siis umbes 50 meetrit enne finišit seisis üks kloun käed puusas ja tegi nägusid. Aga see oli ainult hetk ja siis ta spurtis lõpuni. Kommentaar Kaarlilt: "Raske oli!" Päris viimane ta siiski ei olnud.
Tublid lõpetajad said diplomi ja jäätise.

Kuna spordiüritus oli koos Tammelinna päevadega, siis pärast tutvusid poisid kaitseväe masinatega.  Soomukisse nad oleksidki ronima jäänud ja politsei mootorratas oli ka tegija.

Lapsesuu

Ruudi vestles issiga metsas käimises: "Mustikate aehoog on vist läbi."

Suvi läbi!

Jah, ja ongi läbi. Nii palju kui seda suve siis oli - augustis natuke. Aga vähemalt sai seda natukest nautida.
Naudingut oli linnas sees

Naudingut oli järve ääres.

Ning Tallinnas Tornide väljakul koos Emilyga.

Enne Emilyga puude otsas turnimist külastasid poisid ja Emily koos suurte kaaslastega Tervishoiumuuseumit. Poistele täitsa meeldis seal. Lemmik kohaks olid muidugi telekatega kohad. Poistele meeldis ja Emilyle meeldis ja suured kaaslased said ka natuke targemaks.

Traditsioonid - loomaaia külastus

Iga-aastane loomaaia külastus hakkab meil juba traditsiooniks saama. Mõnikord käime koos sõpradega lasteaias, mõnikord ilma. Sellel korral oli taas ilma. Aga tore oli sellegi poolest. Kõik mis vaja oli olemas või sai ostetud.
Oli olemas lastezoo koos jäneste, kitsede ja teiste tegelastega:

See kits teadis täpselt kust süüa saab. Teistel, s.h. inimestel, polnud võimalustki.

 Olemas olid elevandid, kõik 3.

Elevandil olid pooleli enesehoolitsuse protseduurid. Sellel hetkel sügas ta .... kõhualust?

Oli olemas traditsiooniline jäätis.

 Alles oli ka ninasarvik, kelle seljas pilti teha.

 Oli olemas häälekas tiiger, kes avaldas häälekalt arvamust.

 Oli olemas krokodill, kes aegajalt liigutas oma suu väga aeglaselt kinni ja siis väga aeglaselt lahti.

 Olid olemas hülged.

 Oli olemas kohustuslik suhkruvati lett.

 Ka kaamlid olid olemas. Mõni neist väga veidras poosis.

Kõik vajalik oli olemas. Ilus ilm oli ka olemas.

Lapsesuu - hambaarstil

Jah, Kaarlil on augud - lausa 4 tükki. 2 tükki parandas hambaarst esimese korraga ära. Kiitis pärast, et nii tubli poiss. Lasi ilusti ära teha.

Kaarel pärast teatas: "See puurimine polegi nii hull. Selline tunne nagu metsahaldjad teeksid keelele pai."
Emme ja issi olid selle peale lausa sõnatud.

Siilid

Õhtul käis emme poisse tuppa kutsumas (nii umbes poole 10 aegu). Kutsumine peaaegu õnnestus - takistuseks oli siil ja kui natuke jala ette sai vaadatud, siis seal nägi kahte pisikest siilikest veel. Sedasi oligi tuppa mineku mõte mõneks ajaks edasi lükatud. Ka naabrinaine tuli lapselapsega siilikesi vaatama. Kui mõnda aega oli siilikesi vaadatud, siis oli märgata naadilehtede vahel veel liikumist. Lõpuks lugesime kokku 6 pisikest siili. Kokku lugemine nägi välja sedasi, et emme ja naabrinaine osutasid näpuga siilide suunas. Säärane kahtlane näpuga näitamise tegevus pidi kuidagi kellelegi silma jääma. Selles samas naaberaias istunud onu tuli uurima mis värk on. Saanud värgist teada, võttis onu ühe pisikese siili kätte ning Kaarel ja Ruudi said katsuda kui teravad on need okkad. Ruudi käis toas issile teatamas "Need okkad ei olegi nii teravad!" 

Kaarel nautis õues olemist ja siilikeste vaatamist veel rohkem.

"Täiesti fantastiline asi juhtus!"

Täpselt sellisel lausega keskis Kaarel emmele vastu kui viimane kooriproovist koju saabus. 

"Tead emme mis juhtus? Täiesti fantastiline asi juhtus minuga. Kõige fantastilisem üldse. Issi võttis rattal abirattad ära ja ma oskan nüüd kaherattalisega sõita! See on minu elu kõige parem päev!" Täpselt sedasi keksis ja hüples ja hõiskas Kaarel keset koridori.

Kõige olulisem oli, et tegemist on täiesti FANTASTILISE värgiga.

Lapsesuu - TÖÖ

Kuna hetkel on kodus tegemisel ehitustööd, siis iga päev veereb õhtusse töö teemadel.
***
Kaarel seletab Ruudile: "Tööd tuleb lihtsalt armastada!"
***
Emme toimetab õues ja Ruudi tuleb ehitusprahti õue tooma (väikese gabariidilist).
Ruudi emmele: "Ma tuleksin sulle hea meelega appi, aga mul on töökindad käes."

Lapsesuu - välismaa

Poisid said kirja oma esimese välisriigi külastuse - käisime Lätis.

Kaarel küsis hommikul, et kuhu me sõidame ja emme vastas: "Välismaale." Kaarel naeris ainult ja ütles, et emme teeb nalja.

Lätist tagasiteel sai uuesti välismaa teema tõstatatud.

- "Kuidas siis välismaal käimine oli?"

Kaarel: "Me ei käinud ju välismaal."

- "Aga kus me siis käisime?"

Kaarel: "Lätis."

- "Kas see siis ei olegi välismaa?"

Kaarel: "Ei ole."

- "Miks?"

Kaarel: "Läti on ju lätlasi täis."

Vot siis tarkust välismaa kohta. 

Läti looduspargis

Kui emmel-issil juhtub samal ajal olema puhkus, siis kindlasti toimub midagi. (Aga alati ei pruugi see poiste jaoks midagi põnevat olla.) 

Aga mai keskel ometi sedasi juhtus. Poisid said vaba päeva ja nende jaoks avaldati info, et kolmapäeval sõidetakse kusalegi. Sihtkoht on ÜLLATUS.

Kui kolmapäeva hommik käes ja hommikupuder söödud, siis teatas emme, et minnakse Lätti. See nagu välismaa. Kaarel arvas, et emme teeb nalja ja mingit välismaa värki pole. Ja sellele arvamisele jäi ta ka kindlaks.

Pärast hommikusööki ja väikest asjade kokkupakkimist istuti autosse ja hakati sõitma. Sihtkoht Ligatne looduspark Gauja jõe ääres. Sõit sinna kestis 2,5 tundi. 

Pargis nägime esmalt kakkusid. Kaarel teatas, et mõned neist on eriti armetu näoga.

See kassikakk väga armetu näoga ei olnud

Vaateplatvormil

 Aga vaadata oli seal loodusrajal palju. Kõik oli korras ja puhas. Loomad elasid pigem aedikutes kui puurides. Nii mõnigi loomaaed kahvatuks sealse kõrval. Selleks, et looma näha, tuleb kaasa võtta binokkel. Loomulikult ei ole seal nõnda palju loomi kui loomaaias, aga sealne eesmärk polegi lüüa rekordeid loomaliikide osas. Näidatakse ju kohalikke loomi. Karud, ilvesed, rebased, metssead ja teised. Põtradel oli lausa oma koppel rajatud. 

Sellel metssea isandal oli siiralt savi kas keegi teda jälgib või mitte - mullahunnikus on ju hea päikest võtta.

Seal puurikeses, kus pidi orav olema, teda polnud. Oravale oli antud vaba päev ja meie kohtasime teda põdra juures. Ilmselt läks põdrale külla samblasuppi sööma.

 Lisaks loomadele oli seal ka loodusõpperada, kus sai pimesi katsuda erinevaid looduses leiduvaid taimi ja esmeid, nuusutada ja arvata ära erinevaid lõhnu. Poistele meeldis see viimane osa väga. 

Rada ise oli 4,4 km pikk ning imekaunis. Sinna võiks veel kunagi minna. Ilveseid me ju ei näinud - ainult inimloomad olid nende territooriumil ja korrastasid piirdeid. Ning liivakoopad jäid ka vaatamata, sest see rada väsitas kõige väiksemad rännumehed päris ära.

Tagasiteel külastati ka Läti Rimi, kust poisid said limonaadi Limpa Läti versiooni. Neile see täitsa mekkis. 

Lapsesuu - juuksuris

Ruudi käis täna juuksuris. Kui Kaarel laseb emmel juukseid lõigata, siis Ruudi on raudpolt kindel, et juuksur lõikab paremini. Ja kuna Ruudi hakkas meenutama juba karvakera, siis emme leidis, et nüüd on õige aeg pügalas käia.

Juuksur tõstis Ruudi toolile ja küsis: "Mis me suga siis täna teeme?"

Ruudi mõtles natuke ja teatas: "Lokid"

Juuksur naerdes: "No sina oled küll esimene mees, kes mult lokke tahab!" =P

Kui Ruudi lõikus lõppema hakkas, siis sisenes juuksurisalongi üks umbes 70-aastane taat. Taat oli lumivalge habemega ning sama valgete ja väheste juustega. Ruudi küsis emmelt: "Mida onuga tehakse?". Emme küsis vastu: "Mis sa arvad?". "Lõigatakse habet" ütles ta lõpuks. Onu ja juuksuri tädi turtsatasid naerma ja ütlesid ühest suust: "Ei, habet ei lõigata!" =D

Luuletuse etleja

Heiki Vilepi 55. sünniaastapäevaks korraldas Tamme raamatukogu luulehärra lasteluuletuste lugemise võistluse. Ka Kaarel käis seal lugemas. Kodus ta eriti harjutada ei tahtnud, aga õpetaja iga päeva lõpus muudkui kiitis, et Kaarel ikka NII ilmekalt loeb ning kindlasti valitakse ta rühmast välja ning läheb võistlema. Lõpuks oligi Kaarel nelja lapse seas, kes tema rühmast lugema läksid. Kaarel ja tüdrukud.

Kaarel luges kõva ning selge häälega - nagu etlejale kohane. Luuletuseks oli Heiki Vilepi "Tähed".

Tubli lugemise eest sai Kaarel kiituskirja. Teistel tema rühma lastel läks sama hästi. Üks sai kiituskirja, üks eriauhinna ja kõige tublim esikoha.

Lapsesuu - juurikate söömine

Kodustes tingimustes on meil keedetud juurikate (v.a. kartul) söömine problemaatiline. Vähemalt Ruudil küll. Tooreid aga pistetakse meeleldi. Ühel õhtul kooris emme kaalikat.

Ruudi: "Emme, mis see on?"
Emme: "See on kaalikas."
Ruudi: "Kas ma saan proovida?"
Emme: "Ikka saad. Aga ma koorin enne ära."
Emme lõikas prooviampsuks väikese tüki kaalikat.
Ruudi: "Mmmm.... kui hea. Anna nüüd see teine pool viilust ka."
Ja sinna see viil kadus.
5 minuti pärast kostus poiste dialoog.
Kaarel: "Mida sa sööd?"
Ruudi: "See on kaalikas."
Kaarel: "Kust said?"
Ruudi: "Emme andis. Äkki ta annab sulle ka. Mine küsi. Ta annab sulle proovimiseks väikese tüki ja kui sa ütled "Mmmm... kui hea", siis ta annab sulle suure tüki ka."
Tuligi Kaarel kiiresti kööki.
Kaarel: "Emme, palun anna mulle ka kaalikat."
Emme: "Äkki sa tahad kohe suurt tükki?"
Kaarel mõtles natuke ja ütles: "Jah!"

Nii palju siis väikevenna nõuannetest. =)

Esimene talipüük

Võrtsjärvel toimus EM talipüügis. Poisid (kõik 3) käisid kõrvalt nillimas kuidas värk käib.

Järvele sõit

Selle püügi kõige suurem isend - alamõõduline latikas

Sedasi püütaksegi

Kätte sain!

Lõppsaagiks jäigi 1 auku tagasilastud latikas, 3 väikest särge ja 1 ahvenanublu. Koju toodud saak läks kassidele nosimiseks.

Taevaskoda

Kui õues on ilus ilm ja toas ei taha istuda, siis tuleb võtta auto ja sõita Taevaskotta.

Kaarel 6

Täitsa suur poiss juba. Pikust täpselt nõnda palju, et saab öelda "Volask!". Kaalu täpselt nii palju, et jaksab veel 5 minutit "opas" hoida.

Oskused:
Arvutamine: liitmine 10 piires on juba täitsa OK. Lahutamist tuleb veel arvutada
Lugemine: vastavalt kuuseisule
Joonistamine: autode projektid erivaadetes tulevad väga vingelt juba välja. Värvilisi pilte veel väga ei tule, aga vaikselt. Värvimine on kergelt teisejärguline tegevus.
Meisterdamine: andke käärid, paber, liim, vildikad, grilltikud ja tühjadkarbid ning krokodill, elektripliit või lauajalgpall valmib kiiresti.
Sõbrad: need, kes lasteaias + veel mõned
Armastus: Ja oi kui palju. Abiellumise jutt käis juba eelmisel hooajal. Aga siis oli hoopis teine tüdruk huviorbiidis. Aga sõbraliku jagamise alusel sai selle tüdruku keegi teine ja nüüd on juba järgmine tüdruk huviorbiidis. Ja siiani on huvi vastastikune. Näis kui kauaks.

Huvid: muusika, muusika, muusika ja natuke sporti.  Bändi jutu värk on nagu halb uni - söögi alla ja söögi peale ning seda juba kevadest saati. Küll on vaja ühte ja teist pilli. Andku ainult pillid kätte ja bänd tuleb.

Kaarel oma ukulelega

Mõnus mees

Kui kergema kujuline köha kallal, siis on ju hea emme töö juures mõnuleda.

Elu sedasi nigu lill.

Kalarookijad

Õpivad ametit. 

Ruudi sellega ei lepi, et üks roogib ühe poole kalast ja teine teise. Ikka oma kala peab olema.

Kui on lund...

... siis tuleb võimalikult palju õues viibida. Ilusa talveilma korral emme igastahes poisse toas ei kohta.

Head kuulutav algus

Iga lapsevanema suurimaks "rõõmuks" on visiit traumapunkti. Eriti tore on seda teha 1. jaanuaril. Kõlab nagu ideaalne algus ühele suurepärasele aastale. Onju?! 

Kuna tegemist on kroonikaga, siis: Kaarel sai teada miks emme-issi ei luba diivani peal turnida ja ukerdada. Selle tegevuse resultaadiks oli parem lõhkine kulm. 

Traumapunkti sabas oli meie ees onu, kelle vasak silm oli kuidagi katki saanud. Kui meie kätte kord saabus, siis traumapunkti tädi vaatas Kaarli kulmu ja teatas: "Samasugune nagu eelmine. Liimime!" 

***

Loetud päevad hiljem manitsesid emme-issi taaskord Kaarlit kui too toas libeda põranda peal ringi jooksis. "On siis nüüd vaja teine kulm ka lõhki kukkuda? Tuleb jälle traumasse minna ja siis nad õmbelvad sul teise haava ka kinni." Kaarel teatas see peale: " Ei õmble! Nad liimivad!"