Kui Kaarel veel päris väike oli, käis emme temaga üsna sagedasti (nii umbes 2 korda nädalas) beebide ujutamises. Kui Kaarel sellest east välja kasvas ja lasteaias hakkas käima, siis jäi see sportlik osa natuke soiku. Emme-issi piidlesid vahepealsel ajal ikka üsna tihti ujumise algõpetuse kuulutusi, aga miskil põhjusel olid tol ajal kõik kursused vanematele lastele kui Kaarel. Aga nüüd jõudis Kaarel sellesse vanusesse, kus tema vanuseid võeti kursustele. Endal tal soov oli täitsa olemas.
Emme helistas ujulasse pärast esimeses ujumistunni toimumist neljapäevasel päeval, et uurida vabade kohtade olemasolu. Kaarli jaoks oligi 1 koht täitsa olemas. Selle juures oli üks suur AGA, selle rühma teine ujumistund toimuski sama päeva õhtul. Ja Kaarel läkski samal päeval oma esimesse ujumistundi (sinna emmesid-issisid kaasa ei lubata). Pärast ujumistundi (või siis trenni nagu Kaarel seda nimetab), oli täitsa rahul.
Ja nüüd ongi meil üks ujumiskutt, kes käib 2 korda nädalas ujumas. Treeneri sõnutsi saab Kaarel väga hästi hakkama.
