Ruudi - 2-aastane

Kergust: 16 kilo
Kõrgust: 90 sentimeetrit
Tarkust: 54 pügalat

Sõnavarast. Kui Ruudi augustis lastehoidu läks, siis olid tal kasutusel vähesed sõnad, siis tänaseks moodustatakse juba 5-sõnalisi lauseid ja keerukamaid sõnu üritatakse järele öelda. Tallinna vanaemagi ütles, et 1,5 kuuga on päris kõvasti sõnaline pool edasi arenenud. Mõningad sõnad veel ei kõla sedasi nagu peaks, aga emme-issi saavad ikka sellest aru.
Hommikuti tahetakse kas siis emme või issi kõrvale, sõltuvalt sellest kumb veel voodis on - "Tahan issi/emme kõvvale", "Mul on kaka püksis. Palun võta äla."

Iseloom: 
Kange. Vajadusel trambib jalgu ja kõvasti. Häälematerjal sinna juurde ja ongi päris ooper koos näitemänguga olemas.
Viisakas - "Tere!" (öeldakse ka igale võõrale), "Homme näeme!", "Tsau!", "Aitäh!"
Konkreetne - kui asi tuleb kohe ära teha, siis tuleb see ka kohe ära teha. Vennale antakse korraldust "Sussid jalga KOHE!" üsna tihti.

Mängud. Vennaga talle mängida meeldib. Üksi on muidugi parem mängida, sest siis ei võta keegi asju käest ära ja saab rahulikult oma järge ajada. Siin kohal peab mainima, et Ruudil on kombeks panna asjad tagasi sinna, kust ta need võttis. Kui satub mängutuhinasse vennaga, siis ta seda muidugi ei tee, aga lause peale "Tuba korda!" koristatakse asjad ilusti kokku. Selle kohta jagavad kiidusõnu ka lastehoiu kasvatajad.

Vendlus. Kui vaja, siis semutsetakse ja mängitakse mõnusalt koos (emmel-issil siis nunnumeeter punases). Kui vaja, siis kakeldakse, karjutakase, käsutatakse, nügitakse, tõugatakse, lüüakse ja pannakse end muul viisil maksma. Kuri on karjas, siis kui Kaarel hakkab kiusama - oh seda kisa ja kära.

Jõulupeod 2012

Ruudi lastehoiu jõulupidu (13.12). Palju pisikesi päkapikke ja veel rohkem võõraid emmesid-issisid. Oma emme kõrvali oli ikka kõige turvalisem koht. Siiski julgeti ootamise ajaks minna väikeste sõprade kõrvale ja kuulata kuidas kasvatajatädid luuletusi lugesid ja laulsid. Esimest jõuluvana kohtas Ruudi just sellel peol, emme sülest. Sest jõuluvana astus ruumi ja jäi emme kõrvale seisma. Esmamulje tundus talle küll natuke ehmatav, aga lõpuks oli jõuluvana oma jope ja kingituse väljalunastamine oli köömes. Teised läksid ikka emme-issi utsitamise saatel, aga Ruudil oli omakorra ajaks asi juba selge ning patsu löömine tuli täitsa toredalt välja.

Jõulupidi emme töö juures (17.12). Sinna läksid Kaarel ja Ruudi koos emmega. Alguses oli väike teater, mis rääkis sellest kuidas tubane valge kassipreili Berta läks linna avastama tänavakõutsi Peetriga ning lõpuks sai ka Peetrist toakass, kes sõi pidevalt kalamaksapasteeti. Pärast teatrit tuli jõuluvana (kommipakkidega) ning siis tuli pikk ootamine ... Ruudi jaoks. Kaarel sai oma paki kätte üsna alguses. Luges jõuluvanale ette oma "Kassid läksid kalale" ja jooksis siis kiiresti emme juurde. Ruudit pidi selkorral natuke utsitama, aga patsu ta jõuluvanale lõi ja kommipaki kätte sai.

Pärast jõulupidu läksime emme kabinetti ja emme toanaaber onu Matti (temast ehk mõni teinekord) andis ka Kaarlile ja Ruudile väikesed pakid (pliiatsid ja plastiliini), mille päkapikud olid palunud üle anda.

Kolmas jõulupidu oli Kaarli lasteaia rühma jõulupidu (19.12), mis toimus Mänguasjamuuseumis. Seal oli palju ruumi ja üldse mõnus olla. Ning kõik sõrad koos oma emmede-issidega olid olemas. Lauldi laule ja loeti luuletusi. Kuna jõuluvana jäi saaniga hange kinni, siis laulsid lapsed koos isside ja emmedega vahepeal veel mõne laulu. Kui lõpuks jõuluvana saabus, siis oli näha, et kõik on kodus harjutanud kas siis luuletust, laulukest või hoopis patsu löömist. :P Pärast kingituste jagamist oli võimalus koos emmega piparkooki küpsetada, aga kumbki poiss ei olnud sellest võimalusest kuigi vaimustunud ja läksid hoopis mänguasjadega mängima.