Pildid ja retked

Eks üsna tavapärane on see, et kui lapse peres kasvamas, siis tehakse palju pilte. Ja kes muu neid pilte teeb kui emme. Jeeee.... Aga emme tahab ka pildile. Siis järelikult tulebki otsida üks äge fotograaf ning talle kasvõi külla sõita. 

Seega tegime end enamvähem ilusaks ja sõitsime Ööbikuorgu külla fotograaf Grethe Rõõmule. ( www.grethe.ee. 

Mina olin juba kaua Grethe töid vaadanud ning mõelnud, et tahaks ka selliseid loomulikus olekus perepilte, mis on ilma liigse poseerimiseta. Ja Grethe pildid olid kõik sellised. Vahetud. Armsad. Õnnelikud. Armastust täis. Üliägedate mõtetega. Ja mis veel toredam - Grethe suutis ka meist teha täpselt sellised pildid, et armastust paistab lihtsalt pildilt.

Emme

Rohkemate piltide nägemiseks peab emmega suhtlema.

No ja kui nii kaugele juba sõit on, siis tuleb ka vaatamisväärsustega tutvuda. Ronisime vaatama vaatetorni. Ja, oh, kui ilus on Eestimaa! Ning jalutasime läbi (peaaegu seal samas asuva) Hinni kanjoni.

1. september

... no tegelikult 3. september.

Ja nüüd on meie peres veel üks koolilaps. Oli teine juba hommikul ähmi täis ja ootas väga kooli minekut.

Maal

Sellel aastal oli maal palju ploome. Aga miskipärast juhtus sedasi, et käed, mis ploome korjasid, olid emme-issi omad. Poisid käisid vahepeal lihtsalt piilumas, et mis värk on.

Kui midagi teha ei ole, siis tuleb mänguautoga mängida.

Laps ja tema pirnid.

Ploomid, ploomid, ploomid....

Vesi ja kontsert

Poisid käisid nagu uni emmele peale, et uut basseini on vaja. No emme ostis siis uue basseini. Poisid katsetasid basseini nii ujumisriiete kui ka tavaliste riietega. Kumbadega parem oli ei teata.

 Ja kui on kontsert, siis tuleb ka kontserdile minna. Emme proovis süstida lastesse isamaalisust. Ehk jäi midagi külge.

 Ruudi oli nõus kontserdile tulema ainult sellisel juhul kui ta superstaar Udot näeb ja talt autogrammi saab. Autogrammi ta sai. Pildi ka. Ka Kaarel sai oma pildi kuulsusega.

Enam lasteaeda ei lähe!

Just nii! Ruudi oli küll natuke kurb, et nii toredast rühmast ja veel toredamatest õpetajatest lahkuma peab.

Lasteaia lõpu puhul viis emme poisid mäkki burksi sööma. Kuigi Ruudi kunagi burksi ei söö. Tema võtab nagitsad.
Ja pärast sõideti emme koorikaaslase juurde. Seal oli ka samojeedi, kes leidsin endale uued sõbrad. Poisid olid rõõmsad. Koerad olid rõõmsad.

2. klassi lõpp - Ikka tsirkust ja leiba

Ja juba ongi 2. klass läbi.
Kui Kaarel tunnistuse kätte sai, siis tutvusime kõige sellega, mida õpetajad Kaarlist olid arvanud. (Meil siin ju kujundav hindamine.) Õpetajad olid Kaarlist ainult head arvanud. Eesti keel lonkab ainult veel kolme jalga. Muidu tubli poiss. Kaarel  õpetajatega sama meelt ei olnud. Vähemalt ei uskunud ta seda, et ta tore poiss on.

Klassi lõpus toimus koos vanematega piknik, mille jaoks olid lapsed koos õpetajaga tsirkuse etenduse ette valmistanud. Kohal olid maotaltsutajad, mustkunstnikud, loomataltsutajad. Kõik lapsed olid väga tublid.
Kaarlil oli žonglööri roll täita.

Žonglööre on küll tavaliselt tavainimese kostüümides kohatud, aga Kaarel ütles, et tema tahab olla klouni moodi žonglöör.
Kuna koolis algas remont, siis erand korras said lapsed 2 nädalat varem koolivaheajale.

***

Eks emme ja issi on ka kevadel tublid õppurid olnud - Gordoni perekooli läbisid nad edukalt.

Head aega lasteaed!

Ei ole meie peres enam lasteaialapsi. Ka Ruudi "lendas" lasteaiast välja.

Ilus ilm ja rattasõit

Ruudi sai endale suurepoisi ratta. Selle puhul võttis emme plaani, et tuleb sõitma minna. Ilus ilm ju ka ikkagi.
Kaarel ei võtnud alguses üldse vedu, aga lõpuks ta tõusis diivanilt ja sõit sai alata. Koos sõideti Emajõe äärde. Vahepeal tehti peatus Tähtvere mänguväljakul. Alguses vingunud Kaarel, et mida seal ikka teha on, lõpuks ronis ja oli rõõm ise, et seal olla sai.

Tagasi teel proovis Kaarel krossirada sõita. Kuni viimase hüpekani oli kõik hästi. Viimasel hüpekal otsustas ratas külje ette keerata ning selle tulemusena oli Kaarel külili rajal. Küünarnukk, põlv ja üks külg said endale marrastuse kaunistuseks.
Kui muidu kurtis Ruudi, et sadul on kõrge ja üldse ei ulatu varbad maha, siis nüüd lisandus Kaarel oma kipitavate marrastustega. Aga koju need 3 vanderselli jõudsid.

Jäämäed

Sellel aastal kuhjus Peipsi järve jää kuhjadesse ning käisime kõik koos neid vaatamas.

Munapühad

Selle aasta suure reede veetsime kevadkorvikesi meisterdades,

Ja kui pühad peaaegu läbi said, siis jõudsime päris mune ka värvida.

Eesti 100

Meie peres algab iga Eesti Vabariigi sünnipäev ühtemoodi - hommikul lipp lehvima ja siis teleka ette otseülekannet Toompea lipuheiskamisest vaatama.

Ja nii nagu alati, kell 10 Tähetorni juurde.

Eesti 100 raames oli ka üleskutse kallistada kedagi 1 minuti jooksul. Ruudi teatas: "Mina tean juba keda ma kallistan. :) " Emme: "No keda siis?" Ruudi: "Eks ikka sind, emme!"