10. kiku

Lõikus esimene parempoolne ülemine purihammas.

9. kiku

Ühtegi hammast pole juba kaua tulnud, nüüd siis lõpuks. Lõikus esimene ülemine vasakpoolne purihammas. Esmakordselt saime tunda hammaste tuleku muresid - palavik ja kõhulahtisus.

Emily

Kaarli pisikesel sõbrannal Emilyl oli sünnipäev - see päris esimene sünnipäev. Kuna me olime nagunii Tallinnas, siis hüppasime kärmelt ka Emily juurest läbi. Oma teekond Emily juurde alustasime Linnavana (vaarema) juurest. Pisike sõit bussiga Nõmmele ja natuke kõndimist ka. Pärast seda kõndimist jõudsin järeldusele, et Nõmmel elavad noored emad peavad olema tõelised jõujuurikad, sest vankrit sellest ligast-lögast läbi lükata polnud just lihtne. Lõpptulemusena oli mul nahk märg ja varbad veel märjemad. Aga kohale me jõudsime.
Sünnipäevalapsele viisime kingiks vurri. Sai ju viimati lubatud, et kingime. :D Alguses tekitas vurr Emilys natuke hirmu, hiljem oli juba julgem mässata uue leluga. Kaarel andis omad väikesed instruktsioonid ka kaasa.

Lisaks kõigele toredale avastas Kaarel Emily emme printeri (oli vist). Selline tore masin, kus palju nuppe. Eriti põnevaks muutus tegevus siis, kui pärast nupule vajutust ilmus masinast paber.

Juba terve kuu ....

... pole Kaarel rinnalaps. Täpsemalt siis 23.02 oli esimene päev ilma rinnapiimata. Olen kuulnud õuduslugusid rinnast võõrutamisest: nutvad lapsed, valutavad ja "lõhkevad" rinnad. Meil oli hoopis meeldivam protsess. Ja võõrutamine algas juba enne jõule. Alguses loobusime päevastest söögikordadest. Lihtsaks tegi see, et Kaarel oli nõus lutipudeli ja tilaga tassiga. Isegi rpa sobis rinnapiima asemele. Kõige raskem oli võõrutada öiseid söögikordi. Need olid pigem harjumused - laps niheles, tiss suhu, magame edasi ja kõik on hommikul rõõsad ning roosad. Lõpuks sai siis enese korrale kutsumisega sellest halvast harjumusest lahti. Elu nagu lill. Poiss magab rahulikumalt, ise magame rahulikumalt. Kuigi esialgu ja mõned korrad hiljem on saanud ka keset ööd poisile banaani ja kurgi tükke sisse sööta, sest kõht läks lihtsalt ootamatult tühjaks. Ühel korral ei aidanud ka õhtune puder mitte.
Öise söömingu ära jätmine tähendas õhtuse pudru keetmist. Mõnel korral sai ise nii hilja õhtust söödud, et vajadust pudru järele pole olnud (poiss nüüd ju "suurte inimeste" toidu peal).

Lavakogemus vol2

Eile sai Kaarel oma teise lavakogemuse - selkorral Vanemuise kontsertsaali laval.

Üldse oli ta viks ja viisakas ning vastupidav (ilmselt tal oli ka suur esinemisärevus sees ning und ei jätkunud kauemaks kui 45 minutit). Kontserdi lõpus, kui kõik 4 koori (TAM, Inseneride meeskoor, Ülikooli Naiskoor ja Laulikud) laval olid, tuli isegi väike edevus sisse ja Kaarel tahtis ringi sebima hakata. Aga kannatas ära ja pärast kontserti toimetas issi turvaliselt koju.

Tallinn ja vanaisa sünnipäev

Veebruari lõpus oli veel üks sünnipäev - vanaisa oma. Selleks puhuks sai sõidetud Tallinna.
Kohale jõudes oli vaja teha kohustuslik fotosessioon pealinna lumehangede vahel.

Tänu sulale olid hanged küll natuke kokkuvajunud, aga pilt Tallinna linna vahel oli endiselt muljetavaldav - Eiffeli torne meenutavaid lumehangi Tartus just ei kohta.
Lisaks tekitas Kaarlis elevust veel Villi. Pole ju mujal ühtegi karvast sõpra, kes keelega näost üle tõmbaks ja vabatahtlikuna kampsunist kirpu otsima hakkaks. Suur sõber oli veel nii oluline, et isegi Linnavana juures käidi koera esikust ja köögist otsimas. Linnavana juures sai ka ööbitud. Seal on varemgi Tallinnas oleku ajal ööbitud, kuid sellel korral oli hinges rahutus ning ööuni oli katkendlik. Emmele ja issile eriti uneaega sellega ei antud.
Pühapäeval sai siis esimest korda ka kõrtsus käidud. Vanaisa ütles selle kohta kõrts, aga tegelikult oli restoran, Kapten Tenkeš. Lisaks vanaisale-vanaemal olid kohal vanaisa sõbrad. Nad olid täitsa toredad ja sobisid Kaarlile ka - vähemalt nii palju sobisid, et Kaarel nendega ka paar törtsu sõna vahetas. Erilist kiitust sai jagatud restorani kokale, kes valmistas täpselt sellise kartulipüree ja kana, mida Kaarel isukalt (natuke) sõi. Pärast restot sai nautida veel bussisõitu ning enne Tartusse tagasisõitmist sai natuke Villit sügada.
Järgmisel korral saab Tallinnasse juba märtsi teisel poolel.