Just täpselt nii. Ilusal pühapäeva hmmikul pani emme Kaarli sojalt riidesse ning saatis ta koos issiga kalale. Emme küll muretses, et kuidas Kaarel seal vastu peab. Peab ju pikalt ootama ja kannatlik olema. Aga emme suureks üllatuseks kannatas Kaarel kalal olla kõik need 5 tundi. Pärast oli Kaarel muidugi väga väsinud - 5 tundi värsket õhku mõjus peaaegu niitvalt. Issi seletas õhtul, et Kaarel oli ikka väga tubli. Aitas issil usse konksu otsa panna ja põhjaõngel hoidis ka silmapeal.
Onu L käis ka kalal.
Tuleb kannatlik olla!
Ajalooliste annaalide jaoks tuleb ära märkida asjaou, et sellel päeval sai tädi Liisist Eesti Meister. Nüüd ta võib rahulikult pensionile minna - vähemalt sedasi arvab tema.
