Pole tõesti siia kaua ühtegi rida kirjutanud. Pole nagu midagi kirjutada ka. Oma väikseid samme arengus teeb Kaarel tõesti, aga mitte midagi üllatavat või ootamatut.
Pisike ülevaade siiski tuleb.
Abimees. Oma abivalmidust jagab ta igale poole, ka siis kui seda vaja pole. Abistamise käigus on ära õpitud haamriga toksimine ja saega saagimine. Saena kasutatakse kõiksugu asju - puuoksad eelkõige. Labidaga augu kaevamine, kärutamine ja lehtede riisumine on tegevused, kus võib alati abi saada.
Seeneline. Metsa all tunneb poiss seene ära, küll aga ei saa ta aru miks kõiki jalalt lõigatud seeni korvi ei panda. Lõigati ometi ju jalalt maha. Esialgu võttis pehmel samblal kõndimine natuke kõhedaks, aga õige kiiresti juleti seda ka iseseisvalt teha.
Sõnavara. Sõnu teatakse, aga kasutatakse siis kui heaks arvatakse. Endal osatakse näidata kus on juuksed, kõrvad, kulmud, silmad, nina, põsed, suu, keel, lõug, kõht, naba, põlv, sõrmed, varbad. Emmel-issil leitakse need samuti kerge vaevaga üles. Loomasid kutsutakse enamasti "aua" - oravad, lambad ja muud pudulojused. Kui on aru saada, et tegu on kassiga, siis kas "kiiš!" või "kass". Linnud on siiski äratuntavalt "linnu". Lemmikloom on kala ja kui kusagil miskit vähegi kala moodi, siis öeldakse kõlavalt "kala". Viimati olid ka labakud kalad. s-häälikuga on meil üldse kummalised lood. Kui "kass" ja "tass" öeldakse ilusti, siis Issi on "ithi" ja rongi "tšuhh-tšuhh" on "tuhh-tuhh". "emme" tähendab pigem "tule siia!" kui miskit muud. "Änn-änn!" tähistab liikuvat objekti - autot, bussi, ratast. Üks suurimaid lemmik väljendeid viimase rohkem kui kuu jooksul on "kinni" - kui midagi on võimalik kinni panna, siis seda ka öeldakse ja tehakse. Papu on meie jaoks "papa" või "pupa" või "papu". 2-sõnalisi väljendeid on mõned üksikud - "ei taha", "ä(r)a tee!", korra isegi "uks kinni" ja "jõuan küll".
Arusaadakse veel paljudest asjadest. Piltidelt leitakse üles "vurr", "klotsid".
Seltskond. Kaarel on juba tuntud seltskonnalõvi. Ühtemoodi hästi saab ta hakkama endasuguste seltsis
või siis korvpalli platsi ääres.
Jonn. Üritatakse, aga mitte pikalt. Iseloomu üritatakse näidata muidugi pidevalt.
Kaarel ise arvab: "h v hjh,fdfjejedvijek r gfhskjhfvsdlkhgfsluhfvlm z m jjfuhtgjijieowüjirytdfkls, "
