26.12.11

Tallinn käis Tartus


Vanaisaga piparkooke meisterdamas

22.12.11

Tähnik sai aastaseks

Ja juba ongi Ruudi aastane. Päris tegus mees on selle aastakesega kasvanud.

Iseloom: sõbralik, lõbus, iseseisev, ei torise palju

Oskused:
osav nupuvajutaja ja ka ninapasuna vajutamisega on vahele jäänud
osav matkija
meie kodu tublim 4-veoline liikuja
tasapisi harjutab toeta seismist
kui vaja kituda, siis ka sellega saab hakkama

Tulevane tantsulõvi:
Teinekord laulab kaasa

Hetkel siis selline tähnik loom:
3. päev tähnikuna

Kuna täpid on külas, siis suuremat sorti trall jäi ka ära ning piirduti väikese salati ja tordiga.

12.12.11

Tulevane filmikunstnik

Mis juhtub kui Kaarel juhtub jääma üksinda kaameraga? Tulemuseks on esimene video ja ülevaatlik fotoreportaaž toast.

8.12.11

Kaarel ja tuulerõuged


Jah, tuulerõuged jõudsid meie koju. Nüüd on Kaarel ilusti tipi-täpiline. Pildil on täpid 3. päeval. Väga palju rohkem neid juurde ei tulnudki näole.

4.12.11

2. advent - Kaarel ja Jõuluvana


Kaarel koos lasteaia kuusega
Emme viis Kaarli Raeplatsile kuuske vaatama. Kaarlile see kuusk meeldis. Kohe väga. Lisas ühele suurele kuusele oli seal veel palju väikeseid kuuski. Iga Tartus oleva lasteaia kohta 1. Saigi oma lasteaia kuusk üles otsitud ning sellega koos pilti tehtud.
Lisaks kõigele muule juhtus sellel pühapäeval olema Raeplatsil ka CC jõuluvana. Jõuluvana juures sai joonistada, värvida ja lasta päkapiku tüdrukul põsele templiga kujundit teha. Ning otseloomulikult ei puudunud seal võimalus Jõuluvanaga pilti teha. Jõuluvanale öeldi ilusti oma nimi ja vanus. Kui Jõuluvana küsis salmi, siis Kaarel muidugi kinnitas, et saab. Aga tegelikult ei saanud. Laulu ka ei saanud. Lõpuks soovitas emme hoopis Jõuluvanale patsu lüüa. See tuli täitsa korralikult välja. Vastu sai Kaarel aga piparkoogi, joogi ja pildi Jõuluvanaga. Alguses ei julenud Kaarel sellele habemega onule lehvitadagi, pärast aga tahtis tagasi. Suur osa selle tagasitahtmises oli muidugi ka seal olnud joonistamis nurgal ja päkapikutüdrukutel. Suure pirinaga saime siiski sealt tulema.
tempel paistab natuke

29.11.11

Lasteaialaps Kaarel vol.3

Ja nohu võttis pärast kolme nädalat põlvist. Kaarel jäi täna koju. Aga see talle ei meeldinud.
Issi: "Tahad multasid vaadata?"
Kaarel: "Ei taha multasid, lasteaeda tahan hoopis!" Ja oi kui kurb Kaarel oli.

27.11.11

Väikesed sugulased...

... said kokku onu Jani sünnal.
Pikkuse ja vanuse järjekord on hetkel selline.

21.11.11

Lasteaialaps Kaarel vol.2

Neljapäeval, kui emme Kaarlit lasteaiast ära tõi, teatas poiss tõsiselt, et tema tahab ka lasteaias puhata. No, mõeldud tehtud. Veel reede hommikul kodus ja ka lasteaia koridor-riietusruumis sai kontrollitud, et kas tahab puhkama jääda. Tahtis küll. Nii saigi reedest esimene päev kui Kaarel lasteaias lõunaund magas. Tubli poiss!

13.11.11

Lasteaialaps Kaarel vol.1

Rääkimata/kirjutamata on fakt, et alates augustist on Kaarel täiekohaga lasteaialaps. Kuigi see täiekohaga on mitmeti mõistetav. Nimelt on Kaarel otsustanud tublisti vahepeal nohune olla. Alguses sai ilusti lasteaias käidud nii peaaegu terve nädala, aga siis oli tubli 4 nädalat kodune - 2 nädalat nohu ja siis 2 nädalat koledat köha. Lõpuks sai lasteaeda ja siis seda ka üheks päevaks. Taas nohu - seda siis 2 nädalat. Päev taas lasteaias ja siis jälle nohu. Õpetaja (ennevanasti kutsuti neid kasvatajateks) naeris ka juba telefonis kui emme esmaspäeva hommikul helistas teemal "Kaarel on meil JÄLLE nohune!". Lihtsalt öeldes, siis september ja oktoober olid vähese koormusega lasteaia kuud. Kuna emme käis vahepeal noa all, siis Kaarlit igaksjuhuks lasteaeda ei saadetud. Ja kui siis jälle saadeti, siis sai kohe 5 päeva järjest tublisti lasteaias käia. Isegi esimese ametliku kunstiteose sai tehtud - "Patsu käsi issile". See sai issile isadepäeva hommikul üleantud.

Uued kombed. Vabandatakse mingitel juhtudel. Emme-issi pole veel asjale pihta saanud.
Lauldakse usinalt. Siiani on parim laul olnud '"Need on teise auto rattad". Kaarel ise imiteeris samal ajal kitarri mängimist. =D Mõnikord tahab Kaarel koos laule laulda, aga kui emme või issi julgevad mõnda telekast/raadiost/arvutist tulevat lugu kaasa ümiseda, siis tuleb kiiresti "Ära sina laula!".
Riideid pannakse ise selga. Aga kuna emme-issi peavad sellesse tegevusse kindlasti kaasatud olema, siis küsitakse igasuguste riideesemetes olevate aukude kohta üle "Kas see?". Emme-issi peavad siis noogutama või pead raputama või natuke kohendama. Kui emme-issi abistamisega natuke liiga hoogu lähevad, siis Kaarel teatab: "Pean ise pusima!"

Tagasilöögid. Kaarel ei ole nõus lasteaias lõunaund magama. Korra proovisime ja sellega kaasnes suur kurbus. Pea terve nädala tuli rühmast emme juurde õnnetu laps. Ja siis algasid ka muidugi nohud ja köhad. Ka kodused unneminekud muutusid inetuteks. Paanitsev laps süles tuli emmel-issil Kaarel ikkagi magama viia. Oktoobri lõpuks muutus olukord natuke rahulikumaks ja praeguseks on alles veel jorisev protest esimesel kahel minutil. Hambapesu ajaks on Kaarel enamasti maha rahunenud. Lasteaias aga, korra kui emme järelemineku ajaks päris täpselt kohale ei jõudnud, olla Kaarel korra kambavaimuga kaasa läinud. Võtnud tooli ja läinud magamisruumi koos teistega. Hakkas isegi vaikselt riideid seljast ära võtma, aga ühel hetkel ta taipas mis toimus. Õpetaja isegi ei osanud kirjeldada seda nägu, mis Kaarlil sel hetkel näole ilmus.

8.11.11

Pluti-pluti

Ruudi omastab iga nädalaga üha uusi oskusi. Nagu näiteks see:

4.11.11

Ruudi 10,5 kuud

Esialgu oleks uued gabariidid saabuma meie juurde juba pea 2 nädalat tagasi, aga igasuguste meeldivuste ja ebameeldivuste kokkulangemistel sai uue tehnoülevaatuse tehtud täna.
Pikkus 79,5cm
Kaalu 11,780 kilokest (peaaegu +1 kilo võrreldes eelmise kuuga ning vennale on vaja ka kuidagi järele jõuda)
tarkust - 51cm.

Perearstiga räägiti usinalt juttu - "äge" ja "Aitäh" sai arsti poolt ära märgitud. Üldse pidas Ruudi end kenasti üleval ja võlus arsti taas ära.
Neuroloogil käis Ruudi eile issiga. Ka sealne arst oli Ruudiga täitsa rahul.

27.10.11

Uued kiksid

Ruudi otsustas oma kiksid vist nüüd küll korraga välja pigistada. 10k ja 3 päeva vanuselt lõikus alt vasakpoolne 2. lõikehammas ja 10k4p parempoolne 2 lõikehammas. Hetkel on 8 kikukutt. Aga 2 kikut ülevalt on näitamas oma palet.

14.10.11

Käpuli ja püsti


Ruudi on juba pikemat aega oma kõhuga põrandaid poleerinud. Näib, et sellele ei tulegi vist enne kõndimist lõppu. Põhjuseks libe põrand, mis teeb käputamise eriti keeruliseks ja kõhu kohe eriliselt raskeks. Aga siiski-siiski. Kui põrandale sai laotatud puzlematt, siis tulid käputamise liigutused täitsa kenasti. Mitte küll palju ega kaua, aga võis lugeda käputamiseks küll. Eilse päevanumbri sees otsustati end hakata püsti kangutama. Ja see õnnestus täitsa mitu korda.

Kahel jalal püsti 9k3n ja käputamise algus 9k3n1p

6.10.11

Kaarel ja klotsid


Kaarlil on suur armastus - klotsid. Ei möödu ühtegi päeva ega õhtut kui emme ja issi on kohustatud koos lapsega erinevaid asju ehitama, remontima või putitama. Siiani olid Kaarlil ühed piiratud ehitusmaailmaga Säästumarketist ostetud klotsid, milledest põhiliselt ehitati torne, mootorrattaid, rollereid, autosid ja helikoptereid. Mõnikord eksisid muud objektid ka väikese ehitusmehe käte vahele ära, aga seda põnevam on.
Eelmisel nädalal tõi issi oma seljakotis koju ühe suure karbi. Seal sees olid klotsid. Uued klotsid - Duplod. Nüüd Kaarel muud ei teegi kui ainult ehitab. Ehitustööd algavad juba enne hommikuputru ja lõpevad vahetult enne unenägusid. Ilmselt ehitatakse ka unes. Uute ja palju uhkemate klotsidega tulid ehitustandrile ka uued trendid - kraana, lennuk, garaaž, vahupüss.
Järjekordne kraana ja laev

27.9.11

Ruudi 9 kuud noor

Uued gabariidid:
kaal 10,840 ühikut (900 grammi kergem kui venna)
pikkust 78 ühikut (1 ühik pikem kui venna)
tarkust 50 ühikut

Muidu on Ruudi taas täitsa tubli. Plaksutab ja kui öeldakse "Plaksu-plaksu", siis plaksutab rõõmsalt.
Käputamises ta veel tegija ei ole, aga käpuli olles kiigutakse usinalt. Eile sai ka käidud võimlemas. Emme hing värises, sest äkki ei saa jälle miskit võimeldud kui võõrastama hakatakse. Aga Ruudil oli hoopis hea tuju ja talle väga meeldis, et teda istuma keerati pidevalt. Roosa okkaline pall oli mõnus pilgupüüdja ja meelitamise vahend. Ainukesed pettumuse ja pahandamise jorinad tulid, kui teda tagasi käpuli keerati. Võimlemast sai lahkutud rõõmsal meelel ja kodus jätkas usin harjutamine. Üks hetk oligi Ruudi end ise istuli keeranud. Nii et võib märgi maha panna - iseseisvalt istuma 9 kuu ja 3 päeva vanuselt.
Täna sai antud arsti juures vereproov. Ruudi pidas selle ilusasti vastu. Tal oli lausa huvitav. Aga sellise vapruse eest sai kommi hoopis vanem venna.
Suhted vennaga on vennalikud. Vennalikud sõna otsesemas mõttes - hommikuti kontrollitakse kas venna on ikka alles ja kui jaksatakse, siis mängitakse koos vennaga. Aga oma kanguselt Ruudi Kaarlile alla ei jää. Kui muidu on väiksem saanud mänguhoos või lihtsalt suurema kiusu tagajärjel nutu lahti, siis nüüd on olnud ka 4 vastupidist juhust. Üks kord on juustest sakutatud, 2 korda näpust hammustatud (Kaarel ise toppis oma sõrme talle suhu) ja korra põsest näpistatud (venna oli vaja ju hommikul üles ajada ja muud vahendid ei mõjunud).

13.9.11

6. hammas ja natuke muid asju ka

Ruudi 6. hammas lõikus eile (8k3n2p). Selle hamba lõikumisega kaasnes ohtralt erinevaid tujusid ning rahutuid unesid.

Muidu on Ruudi rõõmus ja rõõsa. Ainuke ebameeldiv sõber, kes tal vahetevahel külas käib, on võõrastamine. Eriti võõrastati viimati Tartu vanaema peale. No ja alatine võõrastusobjekt on füsioterapeut. Juba kuu tagasi ei tohtinud tädi teda puutuda, ega tema peal miskit emmele ette näidata. Nii ka sellel korral. Ainuke turvaline koht oli emme süles. Seal ei kisatud ning juleti isegi natuke moka otsast naeratada. Näis, mis 2 nädala pärast saab.

Liikumisstiiliks on endiselt roomamine, kuigi pea 1,5 nädalat on end ka natukeseks käpuli asendisse lükatud. Plaksutamine on iga päevaga aina rohkem päevakorras.

6.9.11

5. hammas

pistis nina välja nüüd - 5. september (8 kuud ja 2 nädalat)

23.8.11

Ruudi 8. kuu gabariidid

Ja Ruudi ongi juba 8 kuud vana. Täitsa asjalik tegelane - avaldab arvamust, vajadusel õiendab. Põrandad saavad ka läikima tänu tema roomurlusele. Tasapisi harjutatakse plaksutamist. Vennale tekitatakse meelehärmi, sest Ruudi tahab ka Kaarli asjadega mängida. Aga Kaarel ei taha sellest aru saada. Eks siis poisid vastastiku õiendavad ja pahandavad.

Ka neuroloogil sai käidud ning alates märtsis jälgiti Ruudi aju, kuna seal oli midagi natuke suurem kui normaalne. Praeguseks oli see leid täitsa normis ning närviarstil ainult hea meel.

Ruudi gabariidid kui vanust 8 kuud ja 1 päev:
pikkust 77 ühikut
kaalu 10,580 ühikut
pead 49 ühikut

Perearstil ja närviarstil oli üks ja sama arvamus - aastase lapse mõõdud.
Vennad 22. augustil

22.8.11

Lapsesuu: naised

Kõik sai alguse sellest, kui vanaisa proovis õpetada lapsele lause "Paps, lähme naistesse!"

Emme tõin eile Kaarli tema kahe väikese mängusõbra juurest ära. Mängusõbrad temast natuke vanemad tüdrukud.
Kaarel: Tahan naistesse.
Emme: Kuhu?
Kaarel: Tahan naistesse.
Emme: Tulid ju just naistest. :roll:
Kaarel: Tahan veel naistesse.

21.8.11

Ruudi kikud 3. ja 4.

3. hammas lõikus 17. augustil (vanust 7 kuud 3 nädalat ja 5 päeva) ja 4. 21. augustil (vanust 7 kuud, 4 nädalat ja 2 päeva)

18.8.11

Lapsesuu :)

Kaarlil on käes see iga, kus pidevalt tuleb erinevaid tarkusterasid ja lubadusi ja veel palju muudki.

Külla tuli tädi Kadi. Emme võtis ta bussijaamast auto peale ja siis sõideti poodi.
Sõidu ajal.
Kaarel: "Kuule Kadi, lähme liugu laskma!"
Kadi: "Ahsoo, eks ikka."
Kaarel: "Kuule Kadi, viiu-viiu auto sõitis."
Emme: "Vilkuritega autot mõeldi nüüd!"
Kadi: "Või nii."
Kaarel: "Kuule Kadi, autod sõidavad."
Kadi: "Sõidavad jah."
jne.

Õhtul keelduti magama minemast, sest taheti olla koos tädi Kadiga.
Hommikuks olid sõbra suhtedi tädiga lausa nii head, et nime mainimisega enam vaeva ei nähtud ja kõne toon muutus ka juba natuke nõudlikuks.
Kaarel Kadile: "Kuule, lähme liugu laskma."
***
Õhtul on Kaarel vannis ja räägib emmega.
Kaarel: "Emme pissib ka potti. Emmel on ka noku."
Emme: "Jah, emme pissib ka potti, aga emmel ei ole nokut."
K.: "Miks?"
E.: "Sest emme on tüdruk."
K.: "Ei, emme ei ole tüdruk."
E.: "Kes emme siis on?"
K.: "Emme on patsid."
E.: "Emmel on tõesti pats, aga emme on ikka tüdruk ka."
K.: "Ei, emme on patsid."

14.8.11

Kui piisavalt emme närvidel sõtkuda...

... siis võib juhtuda, et emme topib lapsed kiiresti riidesti ja veel kiiremini auto peale ning ... sõidab kuhugi suunas. Sel korral oli sõidusuund Elistvere loomapargi poole. Poest paar pirukat ja kõrrejooki, mis on Kaarli absoluutne lemmik, kaasa ostetud ning sõit algas. Saadjärvest möödudes, märkas Kaarel paati. Oh mis ving algas kui emme autot ei peatanud, et purjepaati vaadata. Aga emme lubas siiski tagasi teel peatuda ja natuke vaadata.
Elistverre jõudis seltskond täpselt nii parajal ajal, et parklas oli veel täpselt üks auto.
Loomapargis uuriti ikka emme käest, et kes see on ja kes see on. Emme siis valgustas Kaarlit, et kes on kes. Kui aga emme uuris ühe puuri rea juures, et kes seal elavad, siis faasan tituleeriti kanaks, jänest ei tundnud üldse ära. Tuvi oli ainuke, kes ära tunti. Väike piknik ja väike jalutuskäik. Uurisime loomasid ja otsisime neid, kes end olid ära peitnud. Üllataval kombel oli ilves täitsa nähtaval positsioonil. Ainsad, kes end ei näidanud, olid metssea põrsad. Nemad tegid koos emaga oma tõhusat lõunauinakut.

2 lõbusamat selli....
Kurblik mõmmik

Kivikuningas Kaarel
Piilus ja jälgis
Vastastikune huvi

Kaarel "närilisega"

1.8.11

Uued oskused

Meie majas on tänasest liikvel roomurloom Ruudi. Vanuseks 7 kuud 1 nädal ja 3 päeva.

31.7.11

Kaarel ja paadisõit

Hetkel on Kaarel Tallinnas asumisel ja tundub, et vanaisal on kindel plaan poisist meremeest kasvatada. Merepäevadel käidi sõitmas Eesti suurima puidust purjekaga ja nüüd käidi sõitmas lausa kummipaadiga. Vähemalt Kaarel ise ütles telefonis, et "Käisin paadiga sõitmas, kummiku paadiga sõitmas."

30.7.11

Detsembri päkad kogunesid taas

Hetkel toimub MM kõige kauem paigalpüsimises. Võitjaks jäi võõrustaja Marten Robin, kes üritusest 95% lihtsalt maha magas.

Sellel kogunemisel oli kohal ka veidi kuumemat verd - Otto Hispaaniast oli koos emmega Eestis. Üldse oli kohal rekordiline 7 päkat. Neist 2 tüdrukud.

19.7.11

Ruudi - gabariidid 7. kuu lävel

Sai taaskord Ruudile uued gabariidid hangitud. Eelmise korraga pole pikkust väga juurde visanud ja ka kaalu on tulnud mõistuse piires. Emme oli valmis juba suuremaks kaaluiiveks.

Pikkus: 74cm (+0 cm)
Kaal: 9,97kg (+560 grammi)
Tarkus: 49cm (+2cm)

Emmele küll ei meeldi poisse võrrelda, aga Ruudi on võrreldes samavana vennaga sama tark, natuke üle kilo kergem ja 3cm lühem.

5.7.11

Kaarel - väike manipulaator

See suurem "kaabakas" kompab piire. Riidlemise peale või siis kui end ära lööb kuhugi tuleb korraldus ... või muidu....!

"Puhu peale! Hakkan nutma!" ja hõõrutakse silmi.

4.7.11

Tulge, lähme laulupeole!


Nii ta on. Taas toimus üks tore laulupidu. Alguse sai see paar päeva varem. Kui emme-issi kõik asjad ja poisid reede õhtul auto peale pakkisid ning Tallinna poole vurasid. Samal ajal sai kuulatud raadiost laulupeo avamist ja tantsupidu, millel toimus raadioülekanne esmakordselt. Kui lõpuks Tallinnase jõuti, siis istuti natuke vanaema-vanaisa juures ning siis viidi issi ööbima koolimajja semude juurde ja emme koos poistega Linnavana juurde asumisele.

Laupäev sai suuremalt jaolt veedetud seigeldes. Esmalt seigeldi Linnavana juurest Kadriorgu, sealt mere äärde ning siis lõpuks tagasi Linnavana juurde.
Teekond Linnavana juurest Kadriorgu polnud teab mis pikk, aga Kaarel lunis end ikka Kadrioru staadioni juures kukile. Istus kukil paarsada meetrit ja siis oli nõus iseseisvalt edasi astuma. Jõudnud sihtpunkti, läksid Kaarli silmad särama - vesi! Olles läbinud edukalt turistide seltskonna, suundus Kaarel koos emmega tiiki lähemalt uurima. Kaarel oleks muidugi kohe ujuma läinud, aga emme sai kraest kinni ning ujumisplaanid hajutati kalaga. Emme on veendunud, et see on tuurakala. Suundunud tagasi kõnniteele tulid turistitädid kiitma emmele, et küll on ilusad ja armsad lapsed. Naeratused pidavat olema eriti armsad. Kala vaadatud ja komplimendid kuulatud, avastas Kaarel tuvid. Neid oli ju tore taga ajada. Lõpuks võttis emme Kaarli käe kõrvale ja mindi tiigi teisele kaldale puude varju väikestviisi pikniku pidama. Lõpuks jõudis pärale ka vanaisa, kes fikseeriti Kaarli poolt juba päris kaugelt. Käsi vanaisa kätte antud, jalutati ühiselt Rusalka juurde ja sealt randa lainetega tutvuma ning laevu vaatama. Kuna Kaarel hakkas näitama väsimuse märke, siis suunduti tagasi Linnavana juurde.
Tuvi taga ajamine on ka tore tegevus
Iga ampsuga nihkuti natukese haaval tiigi poole
Vanaisaga laevasid vaatamas

Linnavana juures oli veel üks atraktsioon - vaadati kuidas vanaisa muru niitab. Sellest hetkest alates sai emme aru, et vanaisa on Kaarli jaoks üks väga oluline tegelane. Linnavana juurest suunduti vanaema-vanaisa juurde ning lõpuks ka Laulasmaa randa liivaga mängima. Kaarlile seal meeldis - aga kellele siis ei meeldiks väga suur liivakast.
Piilumas kuidas vanaisa muru niidab
Kivikuningas Kaarel
Pühapäeval mindi hommikul õige vara rongkäiku vaatama. Vanaisa tuli ka kaasa. Oli vaja ju rongkäigus astuvale tädile kaasa elada. Ja siis algas pikemat sorti ootamine. Issi marssis koos teiste Tartu kooridega kusagil õige taga. Seda õiget hetke sai oodatud Limpa maskoti juures. Vahepeal ilmusid sinna C&C maskotid, kes jagasid soovijaile purgikesi. Kaarlile suruti ka üks purk kätte, mille ta muidugi sõnakuulelikult emmele andis. Järgmisele maskotile sirutati käsi juba teadlikult välja ja saadi taas purk. Selline muster toimis veel paar korda kuni emme ja vanaisa asusid juba varakult saabuvat olukorda ennetama. Õnnestus.
Väike laulupiduline
Veel enne kui jõudis Limpa juurde issi, lehvitati onu Janile, kes uhkelt oma kooli orkestriga ootajatest möödus. Lõpuks tuli issi ja siis viis vanaisa Kaarli, kes silmnähtavalt oli juba üsna väsinud, puhkama (põigates vahepeal ka kohvikusse). Ruudi läks aga oma päris esimest laulupidu kuulama. Pärast laulupidu otsiti üles issi ja tädi Madli ning suunduti Linnavana juurde, kus oli ootel vanaisa, kes pidi seltsilised viima emme-issi auto juurde. Natuke istuti ja puhati ning sõit koju võis alata.

Järgmise peoni!

24.6.11

Jaanid

Kaarel tegi jaanilaupäeval koos emme-issi ja vennaga väikese tiiru linna peal. Sai vaadatud kuidas sõdurpoisid rivis seisavad ja puhkpillid õhku puhuvad. Natuke suurema huvi osaliseks sai ülesrivistatud tehnika. Eriti haubiits ja soomuk. Soomuk oli lausa nii suur lemmik, et sealt välja ei tahetud tulla. Nina püsti uuriti ka püssi. Absoluutne lemmik oli siiski laste mänguväljak, kus roniti ikka kõige suuremate laste atraktsioonide peale. Issi püüdlused poissi sealt eemal hoida lõpesid jorina ja selge protestiga.
Muidu oli jaaniõhtu ju tore - emme-issi lubasid kaua õues olla, sai liha grillida, lõket teha ning tädi Agney't kiusata. :) Aga õhtul, vahetult enne magama minekut, otsustas Kaarel ilmselt rammu proovida radiaatoriga. Radiaator oli ilmselgelt tugevam.
Jaanipäev sai veedetud maal. See oli Ruudi esimene tutvus sealse kohaga. Võib öelda, et talle isegi meeldis. Kui Kaarel tutvus seal titena naadiga, siis Ruudi alustas tutvust orasheinaga. Maale veeresid kohale veel ka vanavanaema Silva ja vanaonu Ain koos oma perega. See tähendas, et ka tädi Agney ja Evely olid kohal. Lõpuks saabusid kohale ka Lorette ja Herbert koos emme-issiga ja nii saigi üks korralik jaanilõuna peetud. Issi tegi muidugi vahepeal ka tööd, selle eesmärgiga saigi sinna ju mindud. Kaarel, abivalmis poiss nagu ta on, otsustas ka aidata. Abivalmidus on nakkuslik ning lõpuks nad andsid koos Lorettega issile puid ette.
Kaarlile sai ka kolmekas proovida antud. Kuna aga väntamine konarliku maa peal on veidi raske, siis sai ratta liikuma sedasi:


22.6.11

Helena


Kaarlil käis külas üks väike sõbranna, kelle olemasolust ta väga miskit ei teadnudki varem. Küll aga teadsid emme ja issi. Helena on Kaarlist natuke noorem - homme on tal sünnipäev ja ta saab 2-aastaseks.
Kaarel ja Helena said täitsa tublisti teineteisega hakkama. Vähemalt seni kuni mänguasjade jagamisega probleemid tekkisid. Aga emmede sekkumisel said ka need väikesed mured lahendatud.
Külaliste võõrustamine on üsnagi väsitav tegevus, siis esimesel vabal võimalusel hõivati venna vanker ja jäädi sinna magama.

19.6.11

Täitsa tubli ja tegus

Jutt on siis Kaarlist. Kaalest, nagu ta ennast ise kutsub. "Kaale läheb tuttu", "Kaale läheb õue", "Kaale tahab ka mulu niita" jne.
Käeline tegevus. Plötserdamine näpuvärvidega.

Rebimine ja kleepimine. Pigem oli kleepimine Kaarli töö ja rebimine emmele.


Loomad. Suur loomasõber on ta küll. Erilised lemmikud on kalad. Kõik, kes vähegi vees ujuvad, on kalad. Nende seas isegi hüljes, kes maismaal loivates omab siiski nimetust "üljes". Koerad ja kassid saavad samuti erilise tähelepanu osaliseks. Naabrite uut kiisut lausa väntsutatakse ja pidevalt nurutakse paid. Vanaisa-anaema koera Villit armastatakse ka - või siis hoopis Villile koerakommi andmist. Villi küll Kaarlit väga ei kuula, aga Kaarel vähemasti üritas viimati enne kommi andmist koera istuma panna. Kui emme koduaias siili tutvustas, siis lausa nõuti, et lastaks siilile pai tegema. Linnukesi vaadatakse ka huviga. Eristatakse neist hetkel kindlalt ainult varest. Tuvi tunneb ka teinekord ära, aga teistega on veel keeruline - varblased ja tihased ju ühtemoodi pisikesed.
Kevadel sai külastatud ka Lõunakeskuse miniZood. Seal olid erilised lemmikud jänesed, kes oma "aedikus" mõnulesid. Kiuslik jänes oli muidugi Kaarli lemmik. Ei tea küll miks? Ülejäänud neljajalgsed loomad, kes seal olid, olid auad. Vähemalt Kaarli jaoks.
Mai lõpus koges Kaarel midagi hoopis uut. Nimelt sai ta poniga sõita ja see meeldis talle väga.


Pissipott. Emme enam ei mäleta kui kaua pole päevasel ajal Kaarlile mähkut alla pannud. Paar kuud kindlasti. Pissile küsimine sai päris kiiresti selgeks. Alguses küsiti küll potile siis, kui piss püksis oli, aga lõpuks jõuti ikka selgusele et tuleb sutsu varem küsida. Häda number Kahe potti saamine võttis kauem aega. Aga tundub, et ka see verstapost hakkab, vähemalt tundub sedasi, möödanikuks saama. Seni on pidanud emme-issi lapse näost välja lugema, et kas tahetakse potile või mitte, või siis Kaarel poole häda pealt tahab potile. Öine mähkutamine lõpetati ka ära... pea nädal tagasi. Siiani pole öösel äpardusi juhtunud. Pigem on lõunaunest toibumine veidi aeglasem ja paar korda on vaja olnud linu vahetada. Päevasel ajal juhtub ka teinekord äpardusi. Eriti siis kui Kaarel toimetab millegi tähtsa kallal (loe: ilmselt tegeleb pättuse loomisega). Ainuke, mis veel näiliselt keeruline on, on pükste ülestõmbamine. Keegi peab aitama, sest "Kaale ei oska" ja "Kaale ei saa". Kuigi lõpuks saab ta pärast pikka pusimist ise ka püksid üles.

Sõnavara. See täieneb igapäev. Nagu pisike papagoi on kodus, kes kordab uusi sõnu järele. Ei jõua enam järge pidada, et milline see kõige uuem sõna on. Viimati õpiti värve. (vana)vanaemaga koos. Selleks kasutati värvilisi pesukäsnasid - sinie, punane, rohel, kollan ja nants (oranž). Oorist räägime igakord kui valgusfoori näeme ja jalutadalubavast rohelisest poisist ka.
Sageli on veel ka sõnu, millest emme-issi aru ei saa. Ja mõnest ei saagi lõpuks aru. Aga Kaarel räägib ikka edasi.

Vennaarm.
Eks üks suurem kallistamine, paitamine ja musitamine käib. Muidugi pisikene kadedus kuulub asja juurde. Rääkimata siis Kaarli omandi tundest. Kõik asjad on nüüd ju tema omad - emme raamat (naamat), issi saag (sah-sah), isegi venna jalutuskäru. Viimasesse armastatakse sisse ronida ja mängida tudumist - "Kaale tudub"
Aga muidu on väiksem vend ikka üks suur aare. Kui nutab, siis lohutatakse "Kuss-kuss" või "tasa-tasa" ning tehakse õrnalt pai. Viimati arstil käies süstikisa rahustati lausega "Tasa-tasa, kõik on kollas!". Oma suurimat varandust, punast nokatsit, aga ei lasta väga näperdada. Kui Ruudi selle korra köögitooli seljatoelt näppeulatusse sai, hakkas Kaarel üsna tõsisel ja rangel toonil keelama - "Tuudi ei tohi!" ja seda koos näpu viibutusega. Ning kui Ruudil õnnestus müts lõpuks põrandale kukutada, siis ütles Kaarel: "Kuule kutt!". Hea veel, et käsi puusa ei löödud.

Vennale raamatut näitamas

Muu. Suur vaimustus on Kaarlil igasugustest prillidest. Tallinna vanaema ostis Kaarlile päikeseprillid ja kui Kaarel need ninale sai, siis sinna nad ka jäid. Kodus oli lõpuks üks tuus mees, kes nokats peas ja prillid ninal tervitas issit "Tsau mees!"
Üks liivakasti meelistegevusi on ämbris katusupi (kartulisupp) valmistamine. Liha, katu, poka, hapukool ja sool käivad sinna sisse ja siis emme-issi peaved seda koos temaga seal sööma.

14.6.11

Lapsesuu

Emme: "Kuidas kutsa teeb?"
Kaarel: "Kutsa auh"
E: "Kuidas kiisu teeb?"
K: "Kiisu njau?"
E: "Kuidas vares teeb?"
K: "Vales lendab"

Ruudi 1/2-aastane

Täna saui paberile märgitud Ruudi uued gabariidid. Vanust siis peaaegu pool aastat.
Emme-issi väike sangpomm on 9 kilo ja 410 gammi, kõigest 74 sentimeetrit pikk ja peaümbermõõt pole väga kasvanud - jäi 47 peale pidama.
Ruudi jätkab veel füsioterapeudi juures käimist ja taastusravi arsti tuleb ka õigepea väisata. Neuroloog on Ruudi kasvamisega rahul kuigi tahab veel korra augusti teisel poolel näha ja UH-sse saata.

Muidu on Ruudi tubli. Keerab ja rullib end mööda põrandat mõlemale poole. Kõhuli viitsib ka mõnikord olla - kui tal muidugi tuju on. Esikätele veel väga ei toetu, aga vaikselt juba hakkab. Emme peab veel natuke selle kallal vaeva nägema. Roomamisest veel rääkida ei saa, kuigi selili ja pea ees liigutakse küll.
Pudrud ja püreed on suured sõbrad. Kui lusikas nägemisulatusse satub, siis on nõudlik jorin kiire tulema.

24.5.11

Ruudi esimene porgand

Aeg on juba jõudnud nii kaugele, et emme otsustas pojale erinevaid maitseid tutvustada. Esimeseks uueks sõbraks Ruudile sai porgand. Toores porgand nii väga ei meeldinud. Seda oli niisama mõnus käes hoida. Porgandipüree sai palju soojema vastuvõtu. Ruudi lausa pahandas kui lusikas enam tema suuni ei jõudnud.
Magusamatest maitsetest on Ruudi varem mekkinud banaani.

23.5.11

"Kuradi raisk"

Seda väljendit on vanaisa üritanud juba pikalt-pikalt Kaarlile õpetada. Õpetuses muidugi põristatakse r-tähte üsna korralikult, aga no Kaarel veel nii oskuslik pole. Mai alguses korra poiss isegi paar korda ütles seda väljendit. Aga siis polnud see veel miskit. =)
Aga täna - Kaarel seisis köögi laua juures ja vaatas midagi. Ühtäkki kõlas: "Kuladi, kuladi laisk!". Emme esialgu hämmeldunud nägu muutus kiiresti muigavaks näoks. Eks näis mida vanaisa järgmisena lapselapsele selgeks õpetab.
Võib ju mõelda, et ropendamine on inetu ja kole jne (eriti kui kedagi kuhugi saadetakse), aga Kaarli "Kuladi laisk" kõlab kohe kuidagi eriti armsalt ja lahedalt. Eriti nunnu oli see väljend pärast seda kui poiss õnnetuna äkitselt tõusnud palavikus kuid juba langevas palavikus telekat vaatas ning üsna mitu korda end kordas. Eks halb enesetunne teeb tõesti meele kurvaks ja sandiks ning ega siis ei saa oma pettumust vaka all hoida. :)

22.5.11

Ruudi 5-kuune

Oskused: nakatav naer, põrandal edasi-tagasi rullimine, varvastest kinnihaaramine, kõhutades mänguasjade punktist A punkti B nihutamine
Isikuomadused: lõbus, mõnikord mõtlik, mõnusalt aktiivne, uudishimulik, harv võõrastamine, alati naeratav
Tegevused: võimlemine, magamine, söömine, tähelepanu nõudmine
Lemmikud: emme, issi, venna, vanavanaema ja kõik teised, kes natukenegi rõõmsama näoga temaga tegelevad.

20.5.11

2 kikut

Ruudi on nüüd ametlikult kahekiku mees.

Paar päeva on Ruudil ka varbad suhu käinud. Aga kaua nad seal ei püsi. =D

15.5.11

Väiksed näited ....

... kuidas Emme üsna kurjaks ajada. Iseenesest naljakad, aga väga pikad 10 minutit möödusid vestluses
Kaarel: "Lähme õue!"
Emme: "Õues külm, riided tuleb selga panna."
K: "Mis asssja?"
E: "Palun pane püksid jalga!"
K: "Mis asssja?"
E: "Tahtsid ju õue?"
K: "Mis asssja?"
E: "Paneme riided selga ja läheme õue, onju?"
K: "Mis asssja?"
E: "Kaarel, kus su müts on?"
K: "Mis asssja?"
jne.

... sellest kuidas olukordi teisiti lahendada.
Issi käis kalal ja tõi mõned haugid ning valas need kraanikaussi puhastamist ootama. Kaarel tahtis kohe tooli võtta ja minna hauge kraanikausi juurde imetlema. Selle keelas issi ära. Nii tuli emme juurde üks entusiastlik noormees: "Tule! Lähme kiiki!" Mindi siis emmega kööki. Kraanikausi juurde. Kaarel: "Opa!" Loo moraal - kui toolilt ei saa, siis emme opast ikka.

12.5.11

Väikesed Tartu päkapikud...

... kogunesid Ruudi aias. Kokku sai neid 6 (2 oli puudu). Täiesti viisakad ja viksid noormehed ja piiga, ei ühtegi protesti nende poolt. Seda muidugi kuni ühispildi tegemiseni, kui Ruudi otsustas, et ühislaul on ikka vaja ka esitada. Ilmaga vedas ka - oli ju harukordselt soe nädal olnud ja enne lubatud vihmasid oli vaja üks korralik aiapidu ära teha.
Mõned väikesed päkapikud detsembrist 2010 - Kauro, Marten Robin, Emily, Taaniel, Rudolf, Tõnis
Kaarlile need päkapikud väga meeldisid. Iga saabuja vaadati ülima põhjalikkusega üle. Eriti oluline oli visata pilk peale erinevatele kõrinatele ja leludele, mis vankrites peidus olid. Ja et väga igav ei oleks, siis üks päkats võttis oma natuke suurema õe ka kaasa. Sedasi nad seal kahekesi istusid:
Kaarel ja Greteli

8.5.11

Esimene emadepäev Ruudile...

... oli igati tulemusrikas. Esiteks lõikus esimene hambake, mida juba paar päeva emme oli käinud piilumas "kas juba on!". Teine hambake juba kumab ja ega temagi enam väga kaugel äramärkimisest pole. Teiseks sai dokumenteerida esimesed keeramised seljalt kõhule ja seda üle vasaku õla. Varem oli Ruudi ka ehk keeranud, aga ei suutnud emme tuvastada kas keeras ise või abivalmis suurem vend oli abistanud. Abistamisega oli muidugi suurem vend varem korduvalt vahele jäänud. :D Sel korral sai venna abikäsi välistatud, kuigi reaalselt keeramist ei näinud. Poiss oli lihtsalt ühel hetkel kõhuli. Ja nüüd kõhuli olles pahandab, jaurab, joriseb ja mängib lennukit.

3.5.11

Ruudi gabariidid 4,5 kuud

Täitsa värsked gabariidid on meie sulgkaallasel järgmised:
kergus 8720 grammi, lühike mees on kõigest 70cm pikk ja tarkust mahub 2 cm võrra rohkem pähe e. 47cm pea ümbermõõtu.

Sutsu sai Ruudi ka. Mokk venis natuke pikaks, aga muidu oli viks ja viisakas.

1.5.11

Lapsesuu

Kaarel avastas diivanilt magava vanaisa: "Aaaaaa.... ossaaaaa!"

27.4.11

Rudolf - 4-kuune

Kaarel sehkendab ja sahmib nii palju, et väikevennast ei jõuagi kuidagi kirjutama.

Mida Ruudi oskab - naeratada, haarata, kõhuli olles hoiab kindlalt pead. Keeramist harjutatakse usinalt. Seljalt kõhule pööramine on korra õnnestunu, ülejäänud korrad jääb pisike nõks puudu. Selle tulemusena muidugi keerutatakse end tekikese peal ringi ratast.
Muidu on Ruudi rõõmus ja roosa ja rahulik ning teeb häält ainult mure korral. Või kui kõrinatele on vaja miskit olulist öelda. Kilkeid tal igastahes jagub.
Suhted suurema vennaga on soojad. Suurem vend jagaks kallistusi, musisid ja paisid palju rohkem kui ta saab. Suuremal vennal on isegi mitmeid nimesid, millega Ruudit kutsuda - tita, pibu, venna, Tuudi.

23.4.11

Munapühad

Nagu lihavõtete-eelele päevale kohane, sai täna sibulakoortega mune värvitud. Kaarli jaoks oli see täitsa esimene kord mune värvida. Varem oli ta ainult kõrvalt vaadanud või siis aidanud emmel mune vahustada või hoopiski ise mõne muna täiesti oskuslikult munakoortest lahutanud. Aga sellel aastal....
... esialgu näitas emme ette.

...siis prooviti koos issiga

ja lõpuks päris ise

Küll oli kurbus suur ja draama lausa otsatu kui see sama õnnetu muna väikese krõpsu vastu lauda tegi ja emme sõnul sellel munal enam munakeedupotti asja pole. Isegi uus muna ei pakkunud lohutust. Ei piisanud emme kallistustest ega paidest. Lõpuks issi süles tuli rahu ja paar muna said koos issiga ära pakitud.
Ruudi sellest üritusest päris kõrvale ei jäänud. Tema sai jälgida munade lahti pakkimist ja imetlemist kui erinevad need munad ikka välja näevad.
Lõbusat munade koksimist!

Liivakasti hooaeg ja kevad käes

Jeebus, jeebus ja saabuski kevad. Koos kevadega saabus liivakasti hooaeg. Kaarlil saabus liivakasti hooaeg siiski juba märtsis, kui lumi veel põlvini oli. Kaarel avastas ühel kevadisel päeval verandalt oma liivakasti varustuse ja tassis selle kohe õue. Valmisid uhked lumekoogid ning laps oli õnnelik-õnnelik.
Pilt 29. märtsist
Praeguseks on liivakast tubli tükkaega juba lumevaba olnud ja liivakoogi küpsetamine käib täie hooga. Kui üks igav hakkab, siis kutsutakse (tavaliselt) emme appi liivakooke meisterdama.

Hetk ühest hommikusest liivakasti minekust. Liivakastil on nagu alati koormakate peal (et kassid ligi ei pääseks). Selleks, et kate eemaldada, tuleb ühelt servalt ära võtta ka pikk pruss.
Kaarel ütleb: "Tule! Lämme! Aita!" ning sõrm suunatakse prussile. Samal ajal kui emme prussi eemaldab ergutab Kaarel: "Tõmma-tõmma!" Kui pruss maha tõstetud, järgnevad ovatsioonid plaksutavalt Kaarlilt sõnumiga: "Tubli!" Emme eemaldab ka koormakatte ning poja kiidab: "Tubli poiss!"

Kevad toob välja ka kõiksugu putukad-mutukad. Sellega seoses sai alustada koduaias loodusõpet. Veranda klaasseina vahele oli lennanud üks maamesilane, kes üritas sealt uuesti välja pääseda. Oligi leitud esimene "ohver", keda poisile näidata. "Mesimumm" sai täitsa selgeks, "summ-summ" käib otseloomulikult selle sõnaga kaasas. Vooliku peal jalutavaid väikesi sipelgaid sai tutvustatud kui "sipelgas", aga täna näidati sipelga peale ning öeldi "mumm". Kui sipelgas peitu läks, siis ka kohe "Läks peitu!". Loodusõpe jätkus kui emme peenmart kaevas. Järgmiseks õppeobjektiks sai vihmauss, kellest Kaarel sattus lausa vaimustusse. Iga emme labidatõstet uuriti ja puuriti - ehk leiab veel mõne "ihmauss"-i. Paar vihmaussi võeti lausa näpu vahele ning viidi eemale, muru sisse. Kui natukese ajapärast mindi vihmaussi vaatama, siis enam ei leitud ühtegi ussi. Õnnetu Kaarel oskas ainult kosta: "Pole!"

Pildiseeria vihmaussist ja tema äratoimetamisest

9.4.11

Võõrastamisest ja mitmekesi koos käimisest emme silme läbi

Võõrastamisest Ruudi moodi. Kui ikka ei lasta rahulikult uut nägu kaugustest uurida ja kohe sülle antakse, siis on kuri karjas. Täna selgus selline seik kui vaartädi külla tuli. Otseloomulikult, nagu ka suuremale vennale, on kole, karvane ja võõrastamist väärt ka vanaisa. Aga kui tal süles istuda ilma vanaisa nägu nägemata, siis on elu tema jaoks lausa lill.
Kaarli võõrastamise periood on möödas. Käes on pelgamise periood. Eriti eredalt peegeldus see tänasel turul käigul. Turuhoone uksel vastu tulnud võõrad inimesed panid Kaarli kohmetuma ja võtsin lausa põlvist nõrgaks. Sisse lülitati tagurpidi käik ja peaaegu, et kukuti istuli kui keegi võõras vastu tuli ja mööda tahtis saada. Aga saime mööda.
Sellest lühikesest lõigust võib muidugi järeldada, et võtsin Kaarliga käigu turule. Ja mitte ainult Kaarliga, Ruudi oli ka. Esialgu pelgasin veidi seda minekut, sest 2-aastase käitumine on ettearvamatu. Aga polnud väga vigagi. Bussi sõit pakkus põnevust, ostukeskus, kust pangaautomaat rahatähti sülitas, oli oma paljude poodide ja vaateakendega väga huvitav. Aga kõige suurem huvi oli siiski jõe vastu. "Jõgi! Vesi! Vesi!" olid Kaarli sõnad ja seda isegi siis kui üritasin teda Turuhoone ees olevat "põrsast" vaatama. Eks see käik muidugi väsitas Kaarlit tublisti. Natuke enne kodu nõuti "Opa!".
Aga muidu me käime kolmekesi lähedalasuvas kaubandusasutuses. Kaarlil on siis tähtis roll - lükkab väikevenna käru. Mis kõige tähtsam, siis vabatahtlikult. Kui ma kasvõi natuke vankri sõidutrajektoori parandan, siis lükatakse üsna sihikindlalt mu käsi kõrvale. Ja eks algab nüüd ka see suur ISE periood. Isegi poes veab korvi. Kui raskeks läheb, siis palutakse abi - hetkel küll "Issi aita!". (Hetkel väga vahet pole, kas emme või issi.) Eile oli lausa kaks olukorda, kus ma pidin endalt küsima, et kas ma tõesti kasutan väikest last kurjasti ära. Esimene kord küsis möödaruttav naisterahvas: "Kas tõesti lükkab laps vabatahtlikult vankrit?" Minu jaatava vastuse peale naeratati ja öeldi, et tubli laps mul. Teine kord oli napp 5 minutit hiljem, kui Kaarel sihikindlalt vedas ostukorvi kommide ja küpsistega ning järjekordne tädi uuris: "Kas ta tõesti ise tahab korvi vedada? Kas poiss või tüdruk?" Saanud mult järjekordse jaatava vastuse ja et ikka poiss, siis tädi pidi tunnistama: "Nii tubli väike emme abiline." Nii et ma nüüd ei teagi kas ma tarvitan Kaarlit kurjasti ära kui ta ise, vabatahtlikult tahab teha neid asju. Aga no mina kätt ette ei pane kui tahab.

31.3.11

Täiesti normaalne laps

Ruudi külastas neuroloogi. Neuroloogi tädi muidugi ahhetas ja ohhetas tema sünnikaalu üle, aga seda teevad kõik arstid. Ruudi pidi täiesti normaalne laps olema. Teeb ja reageerib kõigele täpselt nii nagu peab. Aga kuna see peake ikkagi viimase kuuga NII palju kasvanud oli, siis igaksjuhuks saadeti ka UH-sse. UH-s mõõdeti kõik oluline üle ja leiti, et üks vatsake on õigepisut üle normi, aga väga hullu pole ja ajukahjustust see ei tähenda. Siiski kutsuti 2 kuu pärast tagasi, et üle kontrollida. Ning kuna Ruudi puusad natuke kanged on, siis saadeti ta ka võimlema.

Aga Ruudi on täiesti normaalne laps - lihtsalt natuke suurem kui teised temavanused.

24.3.11

Kaarel, see kõige targem

Ega selle mehehakatisega enam vaielda pole mõtet. Kõik, mis tema ütleb, nii ka on.

Söögilauas. Kaarel märkab kõrvitsa kompotti.
Kaarel: "Aaaa... pall mämm-mämm!"
Emme: "Emme paneb sulle kõrvitsat ka"
Kaarel: "Ei ole, pall on!"
Emme: "Kõrvits ikka"
Kaarel: "Ei ole, ikka on pall!"

Või siis vestlus vanavanaemaga, kes kõndimisraamiga aeglaselt liigub köögi poole:
Kaarel: "Mine-mine!"
Vanavana: "Lähen-lähen!"
Kaarel: "Mine!"
Vanavana: "Juba lähen!"
Kaarel: "Ikka mine! Mine-mine!"

Kui Kaarel tahab midagi olulist näidata, siis ta tuleb kõrvale ja ...
... haarab käest ja sikutab enda poole või
... haarab randmest, raputab seda ja ütleb "u-uuu!" või
... haarab randmest, raputab seda ja ütleb "kukuu! või
... koputab/patsutab õlale, seljale oma väikese mehe jõuga.

Sõnavaras on ka sõnad: kotet (kotlet), toe (soe), tule (tulema), tuli, ise

Ütlemata tähelepanelik on Kaarel ka. Kui on mingi korduv tegevus, siis peab kõik toimuma samamoodi nagu esimesel korral. Näiteks vanavanaemale rohuandmiseks sai pandud rohud väikese kausi sisse. Järgmisel korral oli Kaarel taaskord kõrval ning jooksis kiiresti kööki. Ta käis toomas seda sama kausikest, et rohud ikka ilusti kausi sees oleks.

22.3.11

Ruudi 3. kuu

Ruudi käis sünnipäeva puhul arstil. Ega talle seal väga ei meeldinud. Oma pahameelt avaldati nii kaalumisel kui ka mõõtmisel. Ei sobinud talle see pikali olek seal. Kõlbas ainult emme süles olla. Ja nagu kord ja kohus ristiti ka arstikabineti põrand ilusti ära. :) Vaktsiinisüsti peale avaldati oma pahameelt kohe eriti kõva häälselt.
Ja kuna Ruudil oli sünnipäev, siis perearst kinkis talle saatekirja neuroloogile. Arstile ei meeldinud liiga palju kasvanud pea.

Pikkus 66 cm
Kaal 7,88 kg (+0,84kg)
Pea 45 cm (+4cm)

Muidu on Ruudi täitsa tubli. Hommikuti ja pärast lõunast tudu jutustatakse valjuhäälselt oma kõrinatega ning lastakse emmel ringi toimetada. Ning erinevalt suurest vennast ei viriseta-piriseta nii palju. Suurele vennale ei meeldinud üldse võrevoodis magamine. Juba võrevoodisse panemisel hakati kõvahäälselt protestima. Ruudi seevastu on täitsa meeleldi võrekas. Ööune esimene osa ja mõnikord ka lõunane tudu tehakse omas voodis. Täitsa rõõmsal meelel.
Üks oluline oskus on ära õpitud - haaramine. Ja seda paar päeva enne oma 3. suurt sünnipäeva.

20.3.11

Külalised Tallinnast

Ruudile tulid külla tädid Tallinnast. Emme sõbrannad. Kingiks toodi arendavad kuubikud. Muidugi kingi ostmisel olla tädid arutanud, et ei tea kui vana Ruudi olla võiks juba. Kindel teadmine oli, et aastane ta veel pole. Põhiline konkurent kuubikutega mängimisele oli muidugi Kaarel.
Ruudi jagas tädidele ainult naeratusi ja näitas kui viks ja viisakas ta on.

Tädi Kadi süles oli täitsa hea olla.

17.3.11

Kassid

Kaarel vaatas ajakirja ja teatas: "Kass! Katki!" Pildil oligi just taoline karvatu kass. :)

6.3.11

Ruudi esimene pikem reis

Ruudi käis esimest korda Tallinnas. See tähendas ka seda, et Ruudil oli esimene pikem autosõit. Selle autosõidu elas ta täitsa tublisti üle. Mõlemad otsad magas sügavasti. Tagasiteel hakkas muidugi nälg vaikselt liiga tegema, aga mitte väga hullusti.
Ka Kaarel pidas hästi vastu. Minnes magas pool teed, Kükitani, tagasi teel peaaegu terve tee. Vahepeal tuli janu kallale, siis sai ta kõrrejoogi kätte ja elu oli ilus edasi.
Tallinnas ootsid poisse lähisugulased. Tädid, vanavanaemad ja vanaema-vanaisa. Ka pisike sõber Emily, kelle juurde oli plaanis minna, aga alguses ei läinud Emily lõunaund segama ja pärast "jooksis" aeg eest ära. Aga Emilyle sai varajane sünnipäeva kink üleantud. Seda küll juba Emily ööune ajal.
Pisike pildireportaaž:
Natuke tõsine peab ikka ka olema

Kaarel avastas, et Linnavana juures on parim koht laua all. Ruudi Linnavanaga


Tädi, keda varem polegi näinud, võttis esmalt sõnatuks.

Kohustuslikud pildid tädidega. Poisid pole poseerimisest muidugi vaimustuses.
Kaarli vaieldamatu lemmiktädi päeva lõpuks. Tema käest sai ju rosinaid ja Merekivikesi lunida. Millalgi tuleb sellest asjalikust kommisööjast ka video