Taas sünnipäev

Sellel korral siis Eesti Vabariigi 92.
Juba eile küsis mult ema: "Teid teades, lähete ilmselt homme lippu heiskama?" Kust ta küll seda teadis. :) - Jah, käisime.
Kaarlile oli see juba 2. lipuheiskamine. (Päris õige lipuheiskamine see siiski pole - pigem sünnipäeva tervitamine. Meeskoorid laulavad, torud puhuvad ja kõnemehed seavad sõnu ritta.)
Panime kodus (enda arvates) soojalt riidesse võtsime kuurist kelgu ning asusime teele. Kaarlit huvitas enamasti see, mis taevas toimus. See tähendas muidugi seda, et vahepeal tuli seisma jääda ja Kaarlit kelgul tagasi istuma sättida. Enne viimast käänakut tseremooniaplatsile kohtusime nii mõnegi tuttavaga - Kaarlile pakkus muidugi huvi see kõige pisem tuttav - Kristiina. Tema on Kaarlist kuu ja natuke peale vanem. Tema issi laulab koos meie issiga meeskooris.
Pidu paika jõudes oli seal palju rahvast. Enamasti muidugi korporandid oma lippudega. Otsisime siis endale mõnusa koha, kust oli võimalik jälgida toimuvat. Ronisime läbi lumehangede ühe kõrgema koha peale. Seal oli täitsa hea olla. Ainult tuul oli vastik ja külm. Kaarel pidas vapralt vastu. Kui oli laulmisaeg, siis laulis ka. "Tartu marss" pani jällegi hoogsalt kaasa tantsima.
Tagasi teel juhtus ka väike äpardus - möödudes keset teed seisvast vanamehest, läks Kaarel koos kelguga ümber. Lumise näo peale muidugi pahandati ka üsna valjuhäälselt. Üldse tagasiteel ta avaldas pahameelt. Kodus selgus ka muidugi põhjus - käed olid külmastkringliks muutunud. See oli uudne olukord temajaoks ning neid külmast kangeid sõrmi vaadati ikka üsna suure huviga. Aga kuna peagi tuli mõnus sügav uni, siis sai käed teki alla sooja panna.

Talvelapsed pidasid ühist sünnipäeva

Saime meie ka siis lõpuks ühele talvelaste kokkutulekule. Suvisele kokkutulekule, mis oli esimene, me ei jõudnud- lihtsalt olid teised plaanid. Isegi selkorral ähvardas nohu meie kauaplaanitud ettevõtmist takistada. Õnneks andis nohu reedel alla ning saigi laupäeval sõidetud Paidesse.
Autojuhiks oli Helene-Mai ema ning meiega koos sõitis veel Timo, keda me juba paar korda ka varem oleme näinud ja külastanud isegi. Ega see sõiduilm just kõige toredam ei olnud, aga ennelõunal oli ilmataat üsna leebes meeleolus.
Kohale me jõudsime, jäime natuke isegi hiljaks. Parkimiskoha leidmisega oli natuke keeruline, aga maja taha sai parkida küll. Piduruumi jõudes, tekkis mõte, et kas me ikka mahume sinna, aga mahtusime. Esmalt ei osanud Kaarel seal miskit teha. Lihtsalt seisis ning vaatas ringi, mida teised eakaaslased korraldasid. Ja neid eakaaslasi oli täitsa mitu - kokku 17. Natuke kohanemist, veidike kõhutäidet ning mäng võis alata. Neile, kes oskasid, ulatati terekätt, võõrastele issidele-emmedele naeratati hoolega ning peatselt võideldi koha eest autol. Kodus paljukasutatav "aitäh" esimestel hetkedel kui miskit anti, ei tahtnud ka välja tulla.Lõbu oli laialt - batuut, kuhu ühel hetkel üritati kõik põnnid peale sokutada, väike liumägi koos veel väiksema pallimerega, seal saadi tüdrukult päris esimene kallistus (varasemalt on tüdrukud Kaarlit kas näpistanud või siis pikali lükanud), ning suurem liumägi, kust sai viuhti alla sõidetud.Üks pilt kõigis kohalviibinutest ka, piltilt on puudu Juku, kes nii suurest seltskonnast väsis kiiresti ära ning koju magama läks.

Pilte kokkutulekust on SIIN ja SIIN ning Kertu ja Kristjani blogides.

Vastlad

Vastuseks Emily küsimusele:
Kaarli 2. vastlapäev möödus täitsa tavaliselt. Vaslaliug sai tehtud veepargi liumäel, õhtul sai söödud läätsesuppi ja mekitud natuke ka vastlakuklit. Kuna õhtul hakkas nohupoiss end ilmutama, siis kelgumäele ei läinud.
Esimest korda tekkis ka söögitrots. Lihtsalt ei võetud sööki suu sisse ka mitte ning lusikat pidi sunniviisiliselt suhu toppima.

Uuendus kuur

Kuna issi juba pikemat aega protesteerib Kaarli blogi roosasuse vastu, siis toimuvad lähiajal muudatused blogi välimuses. Palume kannatlikkust! Üritame saavutada perekondliku üksmeele. :)

Üks tore päev

Meil oli taas üks tore päev.

Sellel nädalal on üle pika aja lausa soojad ilmad (temperatuur -2 ja -10 kraadi vahel - võib ju lausa suveks lugeda). Seega on täitsa mõnus hommikul ujuma jalutada. Vahepeal oli meie jaoks liiga külm (20 külmakraadiga pärast ujumist koju jalutada ei ole just kõige meeldivam) ning emmel oli kurk ka natuke haige. Täna oli ujumas palju lapsi. Nende seas Kaarli "vana" sõber Kauri koos emmega. Kauri on Kaarlist umbes nädala noorem, kuid tema kõnnib juba ammu (vist oli oktoobri kuu esimeste sammude ajaks) ja sõnu on täitsa mitu rohkem kui Kaarlil. Täna sai sõbrapilt koos Kauriga ka tehtud. Emmedel oli muidugi palju tegemist, et poisse paigal hoida. Aga püstitatud ülesande saab lugeda tehtuks.

Sulistamas

Täna arvati päris mitu korda, et Kaarel ja Kauri on kaksikud. =P
Teiste väikeste sõprade seas olid täna ujumas veel Jasmiin ja Johanna.

Aga ega ujumine ainuke selle päeva sündmus polnud - Tallinnast sõitsid kohale Emily koos emme Sirliga ja tädi Ester, kes praegu elab ja õpib Prantsusmaal. Tädi Ester käis meil täpselt aasta tagasi külas - oli päris esimene külaline ning tõi toona pildiraami meile. Selles pildiraamis on nüüd juba Kaarli kipsist jalajälg ja pilt teisest elukuust. Emilyt oleme mõned korrad varemgi näinud - tädi Jaana sünnipäeval, augustis käis Emily koos emmega Tartus meil külas ja oktoobri lõpus käisime meie neil Tallinnas külas. Täna oli siis neljas kord kohtuda.

Emily ja Kaarel mängisid täitsa toredasti koos, kuigi oli märgata teatavat naispoole domineerimist - Kaarel kukkus üsna mitu korda külili kui Emily tema peale toetus, mitmel korral avaldas Kaarel selle kohta valjuhäälselt arvamust. Ilusaid hetki leidus siiski ka - vastastiku suheldi, pakuti teineteisele saia, tehti pai, mängiti koos. Samuti kontrollliti, et mida uut vahepealsete kuude jooksul õpitud on ning mida teineteiselt juurde saab õppida. Eks see uute oskuste ülevõtmine ja omandamine selgub lähiajal.

Kukuuuuu

Pilte Emily külaskäigust.

"Mina olen nüüd 1-aastane!"

Kaarlil sai märkamatult täis esimene eluaasta - lausa linnutiivul võiks öelda. Alles ta oli pisike ja äbarik ning ei jaksanud õieti peadki tõsta. Nüüd on tõsine tegija, kes jookseb krutskine naeratus suul ühest toast teise, korraldab pättusi ja avastab maailma.Issi aitas küünalt puhuda

Seda esimest sünnipäeva sai tähistatud korralikult, kuigi Tallinnast vanaema-vanaisa kohale ei sõitnud (tulevad hiljem), siis teiste väikeste sõpradega sai väike pidu peetud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kohale saabunud külalised oli tüdrukud - kutsutud poisid jäid vahetult enne haigeks. Aga kuna pidu toimus mängumaal, siis poiste puudumine polnud mingiks takistuseks. Liumägi, mängumaja, kiikhobu ja teised atraktsioonid leidsid piisavalt kasutust. Issile ja onudele pakkus pinget lauajalgpall.
Et sünnipäev saaks korralikult dokumenteeritud, siis...
... kohal olid:

• emme ja issi
• vanaema ja onu Jan
• Lorette koos emme ja issiga (onu Lehariga)
• Kadi koos emme Marikeni ja issi "Rolloga"
• Amanda ja Elise emme-issiga
• vanaonu tütred (lühidalt tädid) Agney ja Evely

... kingiks sain:

• uhke ja suure kastiauto
• sööginõude komplekti ja käpikloom "Rott"
  
• puuklotsid (emmel ja issil olid ka väiksena peaaegu sellised)
• Muumitrollide DVD
• natuke lisa põrandamatile

Pildiline kokkuvõte sünnipäevast.

Gabariidid - 12 kuud

Väljas oli täna mõnusalt soe ilm ning Kaarel sõitis oma vankriga läbi lumehangede arsti juurde. Päike paistis mõnusalt ja emme ohkis-puhkis ning kirus lumehangesid. Pärale nad siiski jõudsid.

Uued gabariidid siis:
kaal: 12980 grammi
pikkus: 820 millimeetrit
peas tarkust: 52 pügalat

Arst oli poisi arenguga täitsa rahul. Kaarel demonstreeris perearstile oma kõndimisoskust. Süsti suts sai ka tehtud. Kaarel küll pahandas alguses süsti pärast, aga lõpuks leppis sellega.
Kuna arstilkäik oli väsitav ja värske õhk on uinutav, siis jätkus õues und lausa 3,5 tunniks.