Harjutame uues voodis magamist

On saabunud aeg võtta kasutusele suure poisi voodi. Suure poisi voodi eelmine omanik on Kaarli tädi, kellest see üle jäi ja siiani vanaema-vanaisa juures ruumi võttis. Septembris toodi see tähtsalt siia ja seni seisis see suures toas. Voodialune kast on siiani suures toas ja asendab mänguasjakasti.

Aga nüüd kuidas harjumine edeneb:

17. november - Kaarel võttis lambal kõrvast kinni ja vedas üles magama. Oli ju tähtis õhtu - esimene uinumine suure poisi voodis. Võttis aega see tunnikese. Kusagil keset ööd kadus uni ja sellest võis järeldada, et emme-issi tuleb ikka ka üles ajada. No see tal muidugi õnnestus, sest nüüd ju priipääse suurde voodisse. Pärast mõningast sahmerdamist ja maadlemist saime ta uuesti magama. Magas hommikuni ja kui ärkas, siis ronis emmele kaissu.

18. november - lõunaunele minekut agiteeris Kaarel ise. Ronis oma voodisse. Nõudis tekki peale ja siis ka, et emme pikali heidaks. Oluline oli ka raamatust auto pilte vaadata enne und. Sebis ja sagis, aga lõpuks jäi magama.

Õhtune uni saabus kiiresti. Seda suuresti tänu väsimusele ja õhtusele vannile.

29. november - oma voodi on ikka hea asi küll. Kui kole hakkab, siis saab emme-issi kaissu ronida ja kui neil Kaisuloomast villand saab, siis piisab ainult ütlemisest, et Kaarel oma voodisse ISE tagasi roniks. Maha pole ka veel voodist keeranud. Kui siis ainult teki ja padja oskuslikult põrandale lükanud ja siis läbi une kurtnud, et patja/tekki pole.

Nüüd saab ametlikult öelda, et Kaarel magab suure poisi voodis. Järgmisena tuleb käsile võtta teema "Ise uinumine". "Potitamine" ei edene, täpselt nii - ei edene. Kuigi mõnikord kakase mähku korral tullakse jutuga "Kaka pomm!"

Kips...

... eraldus Kaarli käest ise. Käsi ise tundub nüüd terve olema. Tõstetakse, toetutakse ja tassitakse nagu varemgi.

Härra Kipskäsi

Jah, Kaarel sai oma esimese kipsi. Muidu väga hullu ei ole - lihtsalt põrutas oma randme ära. Vasaku käe oma siis. Arstitädi traumapunktis leidis, et kui ranne fikseeritud, siis käel natuke kergem. Igastahes Kaarlile need tädid seal traumapunktis meeldisid. Isegi radioloogiaõe tegutsemist käe kallal jälgiti põnevusega. Olgugi, et näost oli näha kui ebameeldiv see randme liigutamine ikkagi oli.

Järgmisel nädalal läheme korduvvisiidile ja vaatame kas saame kipsist lahti või mitte. Vahepealset aega saame ilmselt sisustada kipsile joonistamisega. Teades milline joonistamise fänn Kaarel on, siis tühja koha leidmine kipsil muutub ilmselt keeruliseks. :D

Nüüd jääb õhkõrn lootus, et Kaarel sellest ka miskit õppis. Ta sai ju selle põrutuse ka tänu oma tujukusele. Kui ta miskit ei saa ja teda keelatakse, siis heidetakse end suvaliselt ja suvalisse kohta, vaatamata, kas sealt haiget saab või mitte.

Vahekokkuvõte

Kui paljud on küsinud, et miks viimasel ajal palju juttu pole, siis polegi lihtsalt miskit kirjutada. Pöörast arengut ei toimu, hambad, need viimased piimakad, ka venitavad - ootavad ilmselt uut aastat. Potil käimine on endiselt raketiteadus - potil istutakse, aga sinna sisse ei tehta miskit. Ometi veel aasta alguses saadi poindile pihta ja ilusti sai vähemalt korra potile pihta õige laadungiga.

Sõnad. Mõnikord jälle jagatakse uusi sõnu emmele-issile. Jutust saab ta enamasti ilusti aru. Teab täpselt kus asuvad lõug, silm, kõrv ja muud kehaosad. Riidete nimetusi ta ka enamasti teab, kuigi on mõningased probleemid taipamises, et kas püksid käivad üle pea või siiski jalga.

Mõned sõnad siiski: "papi(e)" - paber; "kinni" - kinni; "pea"- pea, pikali, peale; "kinna" - kinnas; "piima" - piim

Multikad. Erilised lemmikud on need eriti värvilised ja muusikaga. Kuigi absoluutne lemmik on hetkel "Lammas Shaun". Multika soovist antakse muidugi teada väljuhäälselt. "Mää" on lamba multikas, "Änn-änn" on bussisõidu laul, "Kala" ja "Aua" - oluline on Youtube'st tulev suvaline video, kus kalad ja koerad. "Tuhh-tuhh" - nõudmisel on "Auruvedur Toomas". Ainuke suur häda on nende multikate võõrkeelsus (v.a. "Lammas Shaun"). Õnneks leidus Youtube's ka veidi nostalgiahõngulisemaid multikaid emme-issi jaoks Elevandipoja, Papagoi, Pärdiku ja Boa seiklustest. Neid on saanud siis mõnel õhtul Kaarlile näidatud.

Loovad tegevused. Kui muusikat kuuleb, siis keskendutakse mõneks ajaks loole. Kui lugu meeldib, siis tantsitakse kaasa. Kui ei meeldi, siis jalutatakse edasi. Joonistamine on ka üks ääretult meeldiv tegevus. Eriti meeldiv on siis kui keegi teine tema asemel tema tahtmist joonistab. Mõni auto, rong, kala, koer, mõmmi ja kala ja kala ja kala pole ju väga miskit joonistada. Eriti palju hakati joonistama, kui koju toodi Kaarlile lauake ja toolike. Hommikul istutakse toolile, võetakse pliiats kätte ja nõutakse paberit, kui eelmisele paberile enam kritseldama ei mahu.

Koomika ja iseloom. Iseloomu on piisavalt, ainult et emme-issi iseloomu vastu veel ei saa. Jonni üritatakse ikka igast asendist. Keelamist eirates hakatakse kiskuma draamat ja võimalusel minnakse ikka kellelegi kurtma "Jälle tehti liiga!". Koomikat tehakse ka aegajalt - ratsutatakse lambaga mööda elamist ringi või mängitakse koera (käpuli põrandal ja haugutakse).

Lemmiklaul