13.5.15

Lapsesuu - välismaa

Poisid said kirja oma esimese välisriigi külastuse - käisime Lätis.
Kaarel küsis hommikul, et kuhu me sõidame ja emme vastas: "Välismaale." Kaarel naeris ainult ja ütles, et emme teeb nalja.
Lätist tagasiteel sai uuesti välismaa teema tõstatatud.
- "Kuidas siis välismaal käimine oli?"
Kaarel: "Me ei käinud ju välismaal."
- "Aga kus me siis käisime?"
Kaarel: "Lätis."
- "Kas see siis ei olegi välismaa?"
Kaarel: "Ei ole."
- "Miks?"
Kaarel: "Läti on ju lätlasi täis."

Vot siis tarkust välismaa kohta. 

Läti looduspargis

Kui emmel-issil juhtub samal ajal olema puhkus, siis kindlasti toimub midagi. (Aga alati ei pruugi see poiste jaoks midagi põnevat olla.) 
Aga mai keskel ometi sedasi juhtus. Poisid said vaba päeva ja nende jaoks avaldati info, et kolmapäeval sõidetakse kusalegi. Sihtkoht on ÜLLATUS.

Kui kolmapäeva hommik käes ja hommikupuder söödud, siis teatas emme, et minnakse Lätti. See nagu välismaa. Kaarel arvas, et emme teeb nalja ja mingit välismaa värki pole. Ja sellele arvamisele jäi ta ka kindlaks.
Pärast hommikusööki ja väikest asjade kokkupakkimist istuti autosse ja hakati sõitma. Sihtkoht Ligatne looduspark Gauja jõe ääres. Sõit sinna kestis 2,5 tundi. 

Pargis nägime esmalt kakkusid. Kaarel teatas, et mõned neist on eriti armetu näoga.

See kassikakk väga armetu näoga ei olnud

Vaateplatvormil
 Aga vaadata oli seal loodusrajal palju. Kõik oli korras ja puhas. Loomad elasid pigem aedikutes kui puurides. Nii mõnigi loomaaed kahvatuks sealse kõrval. Selleks, et looma näha, tuleb kaasa võtta binokkel. Loomulikult ei ole seal nõnda palju loomi kui loomaaias, aga sealne eesmärk polegi lüüa rekordeid loomaliikide osas. Näidatakse ju kohalikke loomi. Karud, ilvesed, rebased, metssead ja teised. Põtradel oli lausa oma koppel rajatud. 
Sellel metssea isandal oli siiralt savi kas keegi teda jälgib või mitte - mullahunnikus on ju hea päikest võtta.

Seal puurikeses, kus pidi orav olema, teda polnud. Oravale oli antud vaba päev ja meie kohtasime teda põdra juures. Ilmselt läks põdrale külla samblasuppi sööma.
 Lisaks loomadele oli seal ka loodusõpperada, kus sai pimesi katsuda erinevaid looduses leiduvaid taimi ja esmeid, nuusutada ja arvata ära erinevaid lõhnu. Poistele meeldis see viimane osa väga. 

Rada ise oli 4,4 km pikk ning imekaunis. Sinna võiks veel kunagi minna. Ilveseid me ju ei näinud - ainult inimloomad olid nende territooriumil ja korrastasid piirdeid. Ning liivakoopad jäid ka vaatamata, sest see rada väsitas kõige väiksemad rännumehed päris ära.



Tagasiteel külastati ka Läti Rimi, kust poisid said limonaadi Limpa Läti versiooni. Neile see täitsa mekkis.