30.7.10

Gabariidid 18 kuud

Raskust 14,5 pügalat, pikkust 84 ühikut ja tarkust 53 ühkut.

Parandus: Ilmselt näitas perearsti kaal aiateibaid, sest 2 elektroonilist kaalu on näidanud poisi kaaluks 15,1 kilo

4.7.10

Sõnavara muudkui täieneb

Kaarlil uus sõna - "issi", mis kõlab küll natuke "ithi" moodi. Aga on täitsa aru saada keda mõeldakse.

1.7.10

cv- aasta ja 5 kuud

Viimati sai Kaarli arengust kokkuvõtte tehtud... 7 kuud tagasi. Selle ajaga on muidugi palju muutunud. Käputavast lapsest on saanud isekõndiv ja -mõtlev tegelane, kellel on oma kindel arvamus ja tahe.

Oskused:
  • kõnnib ilusti, ka ebatasasel maal. Metsa all kõndimine veel nii käpas pole. Muidugi kindlamalt ja kiiremini saab edasi kui kellelgi käest kinni hoida - nii ei kao ju tasakaal
  • jooksusamme veel ei tee, kuigi kohapeal marssimine tuleb mõnikord välja küll
  • palli veeretamine ja viskamine on käpas, kui nii saab öelda, jalaga pallilöömine veel nii jalas pole, aga harjutamine käib
  • toolile (ja diivanile) ronimine on selge, kui takistavaid tegureid (näiteks tobe katteriie või ebasobiv istme kõrgus) pole, siis on lihtne; toolilt maha saamiseks on veel abi vaja
  • tubli ujuja; isegi tunnistus on selle kohta olemas. Kätiste abil vee peal püsimine on selge ja isegi edasiliikuda mõistetakse kui kõrvalt seletada "Pepu vee peale!"
  • kuna sõnavara veel kasin, siis selgitatakse omad soovid kehakeeles. Kui midagi on vaja, siis võetakse emme või issi käe kõrvale ja viiakse kohale, soovitud eseme suunas näidatakse näpuga ja kõlab "Aitäh!"
  • paberile kriipsu tõmbamine ja üldse kritseldamine
  • muusika kuulamine ja kaasa laulmine
  • tassist joomine ning kahvli ja lusikaga söömine
  • raamatu lehtede keeramine, ka tagurpidi
  • püüdlused matkida teiste tegemisi
  • klotside ladumine torni
  • ronib trepist üles-alla piirdest kinni hoides
  • lihtsamate ülesannete täitmine (näiteks "Too pall!")
  • oskuslik teretamine käe andmisega
  • söögitooli istumise soovist antakse märku ronimist meenutava liigutusega
  • kui on söök natuke liiga soe või miski saab haiget, siis puhutakse peale
  • seebimullide puhumine
  • marjade põõsast korjamine (siiski mustikate noppimine ja suhu pistmine)
  • peaga noogutamine ja raputamine
  • kui keegi teeb nalja ja naerab, siis Kaarel naerab ka
  • ühest nõust teise vedeliku valamine
Iseloom
  • solvub kui keelata, mõnikord mängitakse isegi draamakuningat
  • rahulik ja iseseisev
  • kangekaelne ja piire katsetav
  • keelamisele ei taha eriti alluda
Lemmikud
  • liivakast
  • koerad ja kassid
  • autod
  • kaisukaru
  • mullitaja
  • tolmuimeja
  • muruniiduk
  • puuviljad ja marjad
  • kõrrejoogid
Sõnavara
  • Aitäh! - kasutatakse kui saadakse midagi või tahetakse saada miskit
  • Allo(o) - telefoni vestluses
  • Opa - kui soovitakse sülle või kusagilt välja või trepist alla
  • (J)uua !
  • Aua - koer
  • Ap(p)i - öeldud ainult korra /matkimise ajal
  • Kiiga - kiikumise kohta, öeldud ainult korra
  • Emme - päris paigas veel pole, kes loom see emme on, aga öeldakse
  • Mämm-mämm ja nämm-nämm - söögi kohta
  • Pai
  • Ai-ai - kui on valus või on söök/vesi liiga kuum või külm
  • N(i)na - näidatakse kõigi teiste ninade peale, aga mitte enda omale
  • Änn-änn - auto ja autosõit
  • Tita - teiste titade ja laste kohta
  • Aidaa - lehvitamise kohta
  • Lille - lill/õis
  • Pall
  • Ala - Kala
  • nii
  • okei
Muu
  • suus on 16 hammast, 4 veel ja siis on kõik piimakad suus
  • potil käimine välja ei tule, õigemini on teatav trots selle vastu. Huvitavam on ju põrandale soristada. Samas põie tunnetus juba tekib