Lapsesuu

Emme rääkis issile, et kööki seina peale oleks ikka riiulit ka vaja. Kaarel küsis selle peale issilt: "Kas meil oli ikka seda uut kööki vaja? Emme tahab nüüd eputada ju."

Kaarel 7

Suur poiss juba.

Ja sünnipäeva pidasime sellel korral samuti teisiti. Kaua neid mängutubasid ikka jõuab läbi käia (kui palju sõpru, siis hakkavad ka mängutoad korduma). Pealegi hakkavad sellele vanusegrupile paljud uued ja ka vanad mängutoad titekaks jääma. (Õnneks küll on hakanud ka nende peale mõtlema ja on avatud neutraalsemaid mängutubasid.)

Aga Kaarli sünnipäev oli sellel korral hoopis teises võtmes.
Ja kui päris ettevalmistustest alustada, siis oma sünnipäevatordi tegemisele aitas Kaarel kaasa. Rullis, lõikas koos emmega poole ööni.

Kui nüüd sellest "võtmest" rääkida, siis selleks sai judo-sünnipäev. Mõnusalt sportlik ja õpetlik (eriti kohalolnud täiskasvanutele). Tartus on tegutsemas selline tore ettevõte nagu  Spordipidu (kevadeks on nad oma tegevust laiendanud ka Tallinnasse). Tänu neile sai sünnipäev lastele meeldejääv. 

Sünnipäev ise toimus spordisaalis ning kohal oli päris judokas, kes siis lastele judot tutvustas ja erinevaid sportmänge tegi. Lapsed said proovida erinevaid võtteid, harjutada kätel seisu ning õppisid kuidas judos kukkuda. 

Haiguste perioodi tõttu oli lapsi küll vähe, aga nad kõik olid pärast rahul ja õnnelikud ning õhkasid paar päeva hiljemgi, et kui tore oli ning et järgmisel aastal võiks Kaarel täpselt samas kohas sünnipäeval judot teha. 

Sünnipäeva lõpus said kõik endale diplomid.

Diplomite jagamine.

Nüüd viktoriin - miks löövad judokad kukkumise lõpus oma käsi vastu matti?

Suur tänu www.spordipidu.ee.