"Äge päev!"

...  ütles Ruudi.

Pidasime täna hommikul plaani, et mida selle laupäevaga peale hakata. Emme nõudmine oli, et kui suurtuba on koristatud, siis võime minna ja teha. Kaarel ja Ruudi siis arutasidki, et kuhu võiks minna. Ruudi rääkis suusatamisest ja Kaarel uisutamisest. Paari minuti pärast oli Kaarel Ruudi ümber rääkinud ja uisutamine jäi teemaks. 

Kui tuba koristatud oli, panimegi riidesse ja sõitsime Tähtvere spordiparki uisutama. Peale 5 minutit jääl oli Ruudil nutuvõru ümber suu ja jonn "tahtsin ju suusatama" algamas. Veel 5 minuti ja juba hakkas nutuvõru kaduma. Veel natuke ja juba seisis Ruudi ise jalgadel ja sahistas mööda jääd. Kaarlil oli uisutamise esimesed tõed juba varasemast selged ja tema sõitis vastavalt oma tempole ja soovile. Kord oli lumehanges, kord jää peal pikali või siis istus pinkide peal väljaku servas. 

Kui tund uisutamist läbi sai, siis leidis Ruudi et võiks järgmine kord jälle tulla. Aga vahepeal võiks suusatamist ka proovida. 

Ja kui välja oli juba tuldud, siis üks kelgusõit lauluväljaku kõrval oli kirsiks tordi peal.

Jõulud

 Jõulud on ju see kõige ootatum aeg. Jõuluvana toob pakid ja siis selgub kas ikka n-ö tellitud kingid tulevad.
Muidugi ootus, et millal Jõuluvana tuleb ja kas tal on jälle sama kiire kui eelmisel aastal ning ei tulegi meie luuletusi ise kuulama. Ja loomulikult oli Jõuluvanal kiire, aga kingid oli ta vaikselt-vaikselt koridori ukse juurde siiski toonud.
Kingisoovid. Oh üllatust! Sellel aastal jõuluvana ei täitnud ühtegi soovi, aga toodud pakkide sisu tundus piisavalt ahvatlev, et mitte solvuda.

 Jõulude ja aastavahetuse vahele mahtus nii Värska veekeskus kui Tallinnas vanaema juures käimine.