Lapsesuu ei valeta :)

Esimene postitus teemasse "Lapsesuu".

Kui Ruudi oli koju toodud, siis vaadati titat üsna kaugelt. Mõnel üksikul korral käidi ja silitati põske või tehti pai. Aga kui tita järsku protestihäält tõstis, siis jooksis Kaarel emme juurde: "Emme! Tita! Mämm-mämm!"

Eks see ole tavaline, et kui emme köögist sööma kutsub, siis issi seda teises toas ei kipu kuulma. Aga selle probleemi lahenduseks on poja terav kõrvakuulmine.

Emme: "Sööma!"

Kaarel: "Ahh?"

Emme: "Sööma!"

Kaarel: "Aaa... Issi, mämm-mämm." Ja issi veetakse näpu otsas kööki sööma.

Terav kõrvakuulmine on Kaarlil pärit ei tea kellelt. Ta kuuleb ära telefonihelina ja iga väiksema piiksu. Eriti hoogu läheb ta piipitamisega kui ahju taimer endast märku annab. Siis lausa jookstakse köögist ütlema "Piip-piip". Telefoni helisedes rutatakse tooma sõnumit "Allo-allo"

No ja õhtuse magamisprotseduuri peab toimetama issi. Emmega lihtsalt keeldutakse tuttu minemast. (Olgu, praegult vastatakse igale küsimusele "Ei taha")

Emme: "Kaarel, läheme tuttu!"

Kaarel: "Ei taha!"

Möödub paar sekundit.

Kaarel: "Issi, uttu! Issi, uttu!"

No ja kui mõni aeg tagasi kutsuti issit vahepeal ka "emmeks", siis nüüd on sama saatus tabanud ka emmet. Emmet kutsutakse kord "issiks" kord "emmeks". Tundub, et Kaarel saab ikka aru ka kui miskit valesti läheb. Või vähemalt tundub sedasi. Kui esmalt öeldakse "Issi, määä" (Lammas Shauni multikad nõutakse), siis kohe tuleb otsa ka "Emme, määä".