Jeebus, jeebus ja saabuski kevad. Koos kevadega saabus liivakasti hooaeg. Kaarlil saabus liivakasti hooaeg siiski juba märtsis, kui lumi veel põlvini oli. Kaarel avastas ühel kevadisel päeval verandalt oma liivakasti varustuse ja tassis selle kohe õue. Valmisid uhked lumekoogid ning laps oli õnnelik-õnnelik.
Pilt 29. märtsist
Praeguseks on liivakast tubli tükkaega juba lumevaba olnud ja liivakoogi küpsetamine käib täie hooga. Kui üks igav hakkab, siis kutsutakse (tavaliselt) emme appi liivakooke meisterdama.
Hetk ühest hommikusest liivakasti minekust. Liivakastil on nagu alati koormakate peal (et kassid ligi ei pääseks). Selleks, et kate eemaldada, tuleb ühelt servalt ära võtta ka pikk pruss.
Kaarel ütleb: "Tule! Lämme! Aita!" ning sõrm suunatakse prussile. Samal ajal kui emme prussi eemaldab ergutab Kaarel: "Tõmma-tõmma!" Kui pruss maha tõstetud, järgnevad ovatsioonid plaksutavalt Kaarlilt sõnumiga: "Tubli!" Emme eemaldab ka koormakatte ning poja kiidab: "Tubli poiss!"
Kevad toob välja ka kõiksugu putukad-mutukad. Sellega seoses sai alustada koduaias loodusõpet. Veranda klaasseina vahele oli lennanud üks maamesilane, kes üritas sealt uuesti välja pääseda. Oligi leitud esimene "ohver", keda poisile näidata. "Mesimumm" sai täitsa selgeks, "summ-summ" käib otseloomulikult selle sõnaga kaasas. Vooliku peal jalutavaid väikesi sipelgaid sai tutvustatud kui "sipelgas", aga täna näidati sipelga peale ning öeldi "mumm". Kui sipelgas peitu läks, siis ka kohe "Läks peitu!". Loodusõpe jätkus kui emme peenmart kaevas. Järgmiseks õppeobjektiks sai vihmauss, kellest Kaarel sattus lausa vaimustusse. Iga emme labidatõstet uuriti ja puuriti - ehk leiab veel mõne "ihmauss"-i. Paar vihmaussi võeti lausa näpu vahele ning viidi eemale, muru sisse. Kui natukese ajapärast mindi vihmaussi vaatama, siis enam ei leitud ühtegi ussi. Õnnetu Kaarel oskas ainult kosta: "Pole!"
Pildiseeria vihmaussist ja tema äratoimetamisest
No comments:
Post a Comment