Seda väljendit on vanaisa üritanud juba pikalt-pikalt Kaarlile õpetada. Õpetuses muidugi põristatakse r-tähte üsna korralikult, aga no Kaarel veel nii oskuslik pole. Mai alguses korra poiss isegi paar korda ütles seda väljendit. Aga siis polnud see veel miskit. =)
Aga täna - Kaarel seisis köögi laua juures ja vaatas midagi. Ühtäkki kõlas: "Kuladi, kuladi laisk!". Emme esialgu hämmeldunud nägu muutus kiiresti muigavaks näoks. Eks näis mida vanaisa järgmisena lapselapsele selgeks õpetab.
Võib ju mõelda, et ropendamine on inetu ja kole jne (eriti kui kedagi kuhugi saadetakse), aga Kaarli "Kuladi laisk" kõlab kohe kuidagi eriti armsalt ja lahedalt. Eriti nunnu oli see väljend pärast seda kui poiss õnnetuna äkitselt tõusnud palavikus kuid juba langevas palavikus telekat vaatas ning üsna mitu korda end kordas. Eks halb enesetunne teeb tõesti meele kurvaks ja sandiks ning ega siis ei saa oma pettumust vaka all hoida. :)
No comments:
Post a Comment