Kodustes tingimustes on meil keedetud juurikate (v.a. kartul) söömine problemaatiline. Vähemalt Ruudil küll. Tooreid aga pistetakse meeleldi. Ühel õhtul kooris emme kaalikat.
Ruudi: "Emme, mis see on?"
Emme: "See on kaalikas."
Ruudi: "Kas ma saan proovida?"
Emme: "Ikka saad. Aga ma koorin enne ära."
Emme lõikas prooviampsuks väikese tüki kaalikat.
Ruudi: "Mmmm.... kui hea. Anna nüüd see teine pool viilust ka."
Ja sinna see viil kadus.
5 minuti pärast kostus poiste dialoog.
Kaarel: "Mida sa sööd?"
Ruudi: "See on kaalikas."
Kaarel: "Kust said?"
Ruudi: "Emme andis. Äkki ta annab sulle ka. Mine küsi. Ta annab sulle proovimiseks väikese tüki ja kui sa ütled "Mmmm... kui hea", siis ta annab sulle suure tüki ka."
Tuligi Kaarel kiiresti kööki.
Kaarel: "Emme, palun anna mulle ka kaalikat."
Emme: "Äkki sa tahad kohe suurt tükki?"
Kaarel mõtles natuke ja ütles: "Jah!"
Nii palju siis väikevenna nõuannetest. =)
No comments:
Post a Comment