Loomaaias

Tallinna loomaaias käik hakkab saama juba iga-aastaseks traditsiooniks. Sai ka sellel korral käidud ja kiigatud loomakesi. Erinevalt eelmistest aastates oli ilmataat meile armuline - oli täiesti normaalse temperatuuri ja õhuliikuvusega ilm. Polnud seda leitsakut, mis on eelneval kolmel aastal meid saatnud.

Selkorral oli meil seltsiks sõbranna Emily koos oma emme ja tädiga. Emily on täitsa suur tüdruk, "sama vanad oleme" nagu ta teadis Kaarlile rääkida.

Samavanad kärutajad

Kuna Emily oli sellel nädalal juba korra käinud loomaaias, siis ta teadis poistele juba kõik ette rääkida. Samas lambaid ja kitsi vaatasid nad kõik suure huviga. Eriti suurt huvi pakkusid loomad Ruudile. Oli loomi, keda ta võis lõputult vaatama jääda. Üks selline loom oli elevant. Ka pesukarud pakkusid suurt huvi. Ilmselt oli üks suure huvi põhjuseid talitaja toimetamine puuris. Loomadel oli söögiaeg ja seega anti neile süüa ning on ju huvitav jälgida kuidas loomad oma sööginõust toitu kätte saavad. (Pesukarude sööginõu polnud just see kõige tavalisem kauss.)

Pesukaru sööki noolimas

Aga otseloomulikult said nähtud kõik need suuremad loomad. Hobused ja kaamelid jätsime seekord vahele. Järgmisel korral alustame hoopis neist.

Laste loomaaias sai Ruudi loomadega suhtlemise alal palju julgust juurde. Emme julgustamise ja utsitamise järel julgeti teha tibule pai. "Emme, ta lubas endale pai teha!" oli Ruudi üliõnnelik. Ka kitsede juures võttis julguse kogumine palju aega, aga kui julgus oli käes, siis joosti kitse juurest kitse juurde ja tehti nendele kõigile pai.

Tibule pai tegemine

Ruudi ja kitsed

Kaarel oli aga vana kala - tema ei peljanud midagi ja oligi ju palju lõbusam ringi joosta koos Emilyga. Ning kitsedele heina pakkumine oli põhiline tegevus. Kahjuks kitsedel oli kõht heinast juba täis ja nii jooksis Kaarel oma peotäie heinaga ühe kitse juurest teise juurde.

Väsinud lapsed kärus

Emily nägemust loomaaiapäevast saab lugeda siit ja pilte sellest päevast leiab siit